Ma ei vaja abi. Minuga on kõik korras, aga tegelt olene ma...

See lause on tuttav meile kõigile. Oleme seda kuulnud või öelnud ise, kui keegi on küsinud, kas kõik on korras. Sageli on see viis varjata oma tundeid ja raskusi, et vältida nõrkuse näitamist. Aga mis peitub selle lause taga? Mis toimub inimese sees, kes väidab, et kõik on korras, kui see tegelikult nii pole?

Miks me ei taha tunnistada, et oleme katki?

On mitmeid põhjuseid, miks inimene ei pruugi oma raskusi avalikult tunnistada. Üks levinumaid põhjuseid on hirm hukkamõistu ees. Me kardame, et kui me oma nõrkusi näitame, hindavad teised meid madalamalt või lükkavad meid eemale. Samuti võime tunda, et meid ei tohiks häirida oma probleemidega, sest teised on kannatanud rohkem.

Teine põhjus on see, et me ei pruugi ise oma tundeid aru saada. Võib-olla oleme nii pikalt oma raskusi alla surunud, et me ei tea enam, kuidas neid väljendada. Või äkki me ei ole lubanud endal tunda teatud emotsioone, näiteks kurbust või viha.

Lisaks võivad meid takistada ka järgmised tegurid:

Uhkus: Me ei taha tunnistada, et oleme nõrgad või ebaõnnestunud.
Häbi: Me tunneme häbi oma tunnete ja probleemide pärast.
Hirm kaotada kontrolli: Me kardame, et kui me oma emotsioonid lahti laseme, siis me ei suuda neid enam kontrollida.
Soov teisi kaitsta: Me ei taha oma probleeme oma lähedastele koormaks panna.

Mis on tagajärjed, kui me oma raskusi varjame?

Kui me oma raskusi alla surume, võivad sellel olla negatiivsed tagajärjed nii meie vaimsele kui ka füüsilisele tervisele. Varjatud stress ja emotsioonid võivad viia järgmisteni:

Ärevus ja depressioon
Väsimus ja unetus
Sõltuvus ja kuritarvitamine
Kehakaaluprobleemid
Kroonilised terviseprobleemid
Suheteprobleemid

Mida me saame teha, kui me tunneme, et oleme katki?

On oluline meeles pidada, et keegi ei ole immuunne raskuste eest. Me kõik kogeme elus valu ja kannatusi. Ja see on täiesti okei mitte olla alati tugev ja võimekas.

Kui sa tunned, et oled katki, on oluline abi otsida. Siin on mõned sammud, mida sa saad teha:

Räägi kellegagi, keda sa usaldad. See võib olla sõber, pereliige, terapeut või vaimse tervise spetsialist.
Liitu tugirühmaga. On palju tugirühmi inimestele, kes võitlevad sarnaste probleemidega.
Otsi professionaalset abi. Terapeut saab aidata sul oma raskusi mõista ja toimetulekumehhanisme arendada.
Hoolitse enda eest. Söö tervislikult, maga piisavalt ja tee regulaarselt trenni.
Tee asju, mis sulle meeldivad. Leia aega hobide ja tegevuste jaoks, mis toovad sulle rõõmu.