Lubada teistel olla need, kes nad on, on tegelikult suurim kingitus, mida me neile anda saame. Liiga sageli püüame inimesi raamidesse suruda – ootame, et nad käituksid meie ootuste järgi, arvame teadvat, kuidas nad peaksid olema või millised nad peaksid tunduma. Kuid tõeline vabadus ja lähedus sünnib hetkel, kui me loobume eeldustest ning lihtsalt lubame neil olla. Lubame neil naerda, nutta, eksida ja kasvada – omas tempos ja omal viisil.
Kui me õpime armastama inimesi sellistena, nagu nad on, märkame peagi, et maailm muutub pehmemaks. Tekib turvatunne – teadmine, et kui mina ei pea teisi etendama, siis ehk ei pea ka teised mind. Nii sünnib tõeline kohtumine kahe hinge vahel. Ja just seal, kus maskid langevad, on kõige sügavam ja siiram ühendus.
Rikkad nutavad, targad kahtlevad ja eeskujulikumadki eksivad. Kõigil on oma haavad ja varjud, mille sees peituvad õppetunnid. Me oleme inimesed, kes vahel komistavad, vahel tõusevad, kuid lõpuks liigume ikka edasi. Täiuslikkus ei seisne vigade puudumises, vaid julguses olla ebatäiuslik ja siiski armastada – nii iseennast kui teisi.
🔮 Kui see sõnum Sind puudutas, jaga seda ka oma sõpradega!
Aidates teistel leida valgust, tood valgust ka enda ellu. Vajuta "Jaga" ja lase headusel levida.
