Paljude inimeste jaoks on lemmikloomad mitte lihtsalt lemmikud, vaid pereliikmed, kes pakuvad tingimusteta armastust, seltsi ja tuge. Sellegipoolest seisavad lemmikloomade omanikud sageli silmitsi probleemiga, kui otsivad ürikorterit. Paljud korteriomanikud keelavad kategooriliselt loomade pidamise oma korterites, kartes kahjustusi, müra või lisapuhastustöid. Kuid kas selline keeld on alati õigustatud? Ja kas see peegeldab mõistmist ning kaastunnet, mida meie lemmikud ja nende omanikud väärivad?
Lemmikloomad on paremini kasvatatud kui paljud inimesed
Lemmikloomade keelamise põhjendused tuginevad tihti eelarvamustele, mis ei pruugi alati vastata tõele. Tänapäeval on paljud loomaomanikud äärmiselt teadlikud oma lemmikute kasvatamisest ja käitumisest. Nad panustavad aega ja raha, et koolitada oma koeri ja kasse, tagades, et nende lemmikud oleksid rahulikud, puhtad ja ei kahjustaks vara.
Samal ajal on mitmeid juhtumeid, kus kortereid on rikkunud hoopis vastutustundetud ürnikud, mitte lemmikloomad. Lõhutud seinad, prügi kuhjad ja halvakäitumine ei ole seotud loomaomanikega, vaid inimestega, kes ei oska väärtustada neile usaldatud elamispinda. Kas poleks aeg vaadata kaugemale eelarvamustest ja hinnata inimesi nende tegude, mitte nende kaaslaste (olgu nad nelja- või kahejalgsed) põhjal?
Korteriomanike vastutus ja südametunnistus
Keelates lemmikloomad korterites, võivad omanikud tahtmatult sulgeda ukse paljudele vastutustundlikele ja hoolivatele ürnikele. Nii mõnigi pere võib olla sunnitud loobuma oma lemmikust, kuna sobiva elamispinna leidmine muutub võimatuks. See tekitab tohutut emotsionaalset koormust nii inimestele kui ka loomadele.
Kas korteriomanikud, kes seavad sellised piirangud, mõistavad, millist valu ja stressi see võib lemmikloomaomanikele põhjustada? Kas südametunnistus lubab keelata kodu neile, kes kohtlevad oma lemmikuid paremini kui paljud inimesed iseenda elamispinda? Lemmikloomade armastus ja lojaalsus on midagi, mida ei tohiks kergemeelselt ohverdada eelarvamuste altaril.
Kuidas leida tasakaal?
Loomulikult on korteriomanike kartused mõistetavad. Keegi ei soovi, et tema vara saaks kahjustatud. Siin on aga oluline leida tasakaal ja luua usaldusleping omanike ja ürnike vahel. Selle asemel, et kehtestada kategoorilisi keelde, võiks kaaluda tingimusi, mis kaitsevad mõlemaid pooli:
- Lemmiklooma profiil: Omanikud võiksid paluda ürnikul esitada teavet oma lemmiklooma kohta – tema tõug, suurus ja kasvatustase.
- Lepingud ja kindlustus: Lisatasu või lepingutingimus, mis tagab, et omanikul on rahaline turvavõrk kahjustuste korvamiseks.
- Käitumistõend: Tänapäeval on võimalik saada tunnistusi looma koolituse ja käitumise kohta, mis võiksid hajutada omaniku hirme.
Kokkuvõtteks
Lemmikloomade keelamine ürikorterites ei peaks olema automaatne standard. See on sageli alusetu ja ebaõiglane praktika, mis ei hinda ürnike individuaalseid omadusi ega vastutustunnet. Korteriomanike südametunnistus ja mõistmine võiksid mängida olulist rolli, et pakkuda kodusid ka neile, kelle elu on rikastatud karvaste pereliikmetega.
Olgu see artikkel meeldetuletus, et empaatia ja vastastikune usaldus on parema ja hoolivama kogukonna aluseks.
Pildil, minu armas 9 kuune Boca 🙂
