Peaminister Kaja Kallase juhitud kolmas valitsus on alates 2023. aasta aprillist kuni käesolevani täitnud 79 protsenti valitsuse tegevusprogrammi ülesannetest tähtaegselt ning 21 protsenti programmis ettenähtud ülesannetest on lõpusirgel.
Peaministri sõnul on valitsus vaatamata keerulistele aegadele tegutsenud pühendunult selle nimel, et Eesti inimeste ootusi täita – tagada turvatunne ja riigi areng. „Oleme pidanud tegema keerulisi valikuid ja otsuseid, et vähendada riigieelarve puudujääki ning suurendada seejuures meie kaitsekulutusi ja investeeringuid haridusse. Oleme algatanud rida reforme selleks, et muuta riigi teenused efektiivsemaks ning oleme olnud Euroopa Liidu ja NATO liitlastele tugevad partnerid, keda kuulatakse ja kellega arvestatakse. Selleks, et Eesti inimesed tunneksid ennast siin turvaliselt ja hästi on kõik valitsuse liikmed teinud oma tööd suure pühendumusega, ning ma olen selle eest neile tänulik,“ sõnas peaminister Kaja Kallas. Ta lisas, et töö riigi ja meie inimeste kindlustunde tagamiseks on olnud pidev ning ta soovib uuele valitsusel edu selle jätkamiseks.
Lahkuva valitsuse üks põhieesmärkidest on olnud julgeoleku tagamine ja kaitsevõime suurendamine. Sõjalise kaitse tugevdamiseks ulatusid juba 2023. aastal Eesti kaitsekulud 2,92 protsendini SKP-st ning valitsus otsustas suurendada riigikaitse kulusid käesolevaks aastaks üle 3 protsendi SKP-st. Viimase kahe aastaga on riigikaitse eelarve kasvanud ligi 70 protsendi võrra.
Valitsus on teinud olulisi otsuseid Eesti kaitsetööstuse arendamiseks, samuti kinnitati uusi investeeringuid, millest olulisemad on laskemoona hanked ja nende hoiustamise taristu. NATO tippkohtumistel on valitsus taganud Eesti huvide kaitsmise ja edendamise. Mullu juulis Vilniuses toimunud NATO tippkohtumisel kiideti heaks uued kaitseplaanid, milles määratakse kindlaks NATO kollektiivkaitse tegevused kõigis sõjapidamise domeenides – maal, õhus, vees, kosmoses ja küberruumis.
Valitsuse fookuses on olnud Euroopa kaitsevalmiduse tõstmine ja kaitsetööstuse toetamine, millest on koorunud välja Eesti kaitsetööstuse fondi loomine ning Euroopa Liidu tasemel ka esimene Euroopa kaitsetööstuse strateegia avaldamine. Ühiskonna kriisikindluse suurendamiseks ja selgema kriisijuhtimise tagamiseks on töötatud välja tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu, ühtlasi kinnitas valitsus elanikkonnakaitse kontseptsioonidokumendi ning laia riigikaitse investeeringute kava, mis näeb ette konkreetsed tegevused ja süsteemse rahastuse asutustele, kes tegelevad kriiside lahendamisega. Jätkusid ka tööd idapiiri maismaataristu valmimiseks, mille tähtaeg on 2025. aasta lõpus.
Eesti majanduse elavdamiseks ja julgeoleku tugevdamiseks otsustas valitsus algatada kuni 100 hektari suuruse kaitsetööstuspargi rajamise laskemoona, lahingumoona, lõhkematerjali ja lõhkeaine tootmiseks. Samuti otsustati luua kaitsetööstuse fond, mis investeeriks otse ja erafondide kaudu kaitsetööstuse või ka kahese kasutusega tehnoloogiaid arendavatesse ettevõtetesse. Fondi esialgne maht on 50 miljonit eurot, mida saaks edu korral suurendada.
Valitsus kinnitas käesoleva aasta jaanuaris taastuvelektri vähempakkumisel edukaks osutunud projektid. Sellega annab riik tuule- ja päikeseenergia ettevõtetele investeerimiskindluse 780 GWh taastuvelektri tootmiseks. Lisaks otsustati veebruaris, et riik kuulutab lähiaastatel välja veel vähemalt 4 TWh ulatuses maismaa tuuleparkide rajamiseks vähempakkumise ning samas mahus vähempakkumise meretuuleparkidele.
Riigi tulude ja kulude tasakaalu viimiseks algatas Vabariigi Valitsus olulised maksumuudatused, mis muu hulgas puudutavad alkoholi-, tubaka ja kütuseaktsiisi, hasartmängumaksu, käibemaksu ja tulumaksu. Võrreldes maksukoormuse arengut viimase kümne aasta tasemega, on maksukoormus ka käesoleva maksumuudatuse järgi endiselt alanev ning väheneb perioodi lõpuks alla 33 protsendi SKT-st.
Ka on ametist lahkuv valitsus tegelenud riigi kulude kokkuhoidmiseks kärbete leidmisega ning käivitanud eelarverevisjoni, mille käigus on läbi analüüsinud rahandusministeeriumi, sotsiaalministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalade eelarved.
Eelarve defitsiidi vähendamiseks kinnitas valitsus ca 185 miljoni euro suuruse lisaeelarve, mille riigikogu võttis vastu tänavu juunis.
Demokraatia kaitsmiseks ja Venemaa agressiooni tõkestamiseks on Eesti riik toetanud Ukrainat ning olnud Venemaa suhtes kehtestatud sanktsioonide eestvedaja. Valitsus on töötanud rahvusvahelise sanktsioonipoliitika järjekindla tugevdamise nimel ning Eesti sai esimese Euroopa riigina valmis õigusliku skeemi, mis võimaldab kasutada Venemaa külmutatud varasid Ukraina aitamiseks. Venemaa vastutusele võtmiseks sõjakuritegude eest jätkus töö agressioonikuriteo eritribunali loomisega.
Euroopa Liidu mitmeaastase finantsraamistiku vaheülevaatusega suurendati Ukraina toetamist 50 miljardi euro võrra, Euroopa rahutagamisrahastu juurde loodi eraldi Ukraina abifond, kuhu suunati täiendavad 5 miljardit eurot. Eesti valitsus on töötanud selle nimel, et toetada Ukraina teekonda nii Euroopa Liitu kui ka NATO-sse. Samuti on valitsus otsustanud toetada Ukrainat sõjalise abiga mahus 0,25% SKT-st sõjalise kaitse eelarvest.
Valitsus leppis kokku ka Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid aastateks 2023-2025 ning kiitis heaks lähteseisukohad järgmise EL-i pikaajalise eelarve kohta, mis puudutab aastaid 2028 ja edasi, et varakult kaasa rääkida EL-i eelarvepoliitika kujundamise protsessis.
Avatud valitsemise partnerluse (AVP) juhtiva kaaseesistujana korraldas Eesti 2023. aasta septembris Tallinnas tippkohtumise, millest võttis osa ligi 2000 inimest (sh riigiteenistujad ja vabakonna esindajad) sajakonnast riigist. Eesti läbipaistev e-valitsemine ja tihe koostöö vabakonnaga paistab maailmas silma ning tippkohtumise raames sai Eesti jagada nii enda kogemusi kui ka kuulata teiste avatud valitsemist ja partnerlust väärtustavate riikide õppetunde, eriti ühiskondade kriisikindluse suurendamise vaatest.
Valitsuse eestvedamisel korraldati ümber Kliimaministeeriumi valitsemisala ning algatati kliimakindla majanduse seaduse loomine. Õnnestunud kliimakindla majanduse seadus on ühine arusaam viisidest, kuidas leida väiksemas keskkonnajalajäljes konkurentsieelis ja suurendada majanduse lisandväärtust, hoides samas keskkonda ning tulla paremini toime kliimamuutustega.
Valminud on ka riigi jäätmekava, mis seab laiemad strateegilised suunad jäätmemajanduse arendamiseks aastani 2028, hõlmates lisaks olmejäätmetele ka ehitus- ja lammutusjäätmete, ohtlike jäätmete, pakendijäätmete, probleemtoodetest tekkinud jäätmete, biolagunevate jäätmete, põlevkivitööstuse jäätmete, plastijäätmete ja tekstiilijäätmete valdkondi.
Valitsus edastas selle aasta mais Riigikogule seaduse eelnõu, mille eesmärgiks on kehtestada Eesti sõidukitele keskkonnamaks. 2025. aastal jõustuv maks peaks suunama elanikke soetama uuemaid ja vähem saastavamaid sõidukeid, pidurdades seeläbi kasvavat autostumist ning aidates muuta elanikkonna autoparki säästlikumaks.
Selleks, et tagada kõigile Eesti lastele ligipääs kvaliteetsele eestikeelsele haridusele, on lõpusirgel eestikeelsele haridusele ülemineku tegevuskava uuendamine. Üleminek algab 2024. aastal 1. ja 4. klassist. Valitus leppis kokku jätkata kõrghariduse riigipoolse rahastuse suurendamist sammuga 15 protsenti aastas, et tagada eestikeelse kõrghariduse jätkusuutlikkus, kvaliteet ning õppejõudude palkade konkurentsivõime.
Möödunud aasta juulis jõustunud hooldereformi tulemusel muutus seni enamasti hooldust vajava inimese ja tema pere poolt rahastatud hooldekodukoht rahaliselt kättesaadavamaks. 2023. aasta suvel kiitis Riigikogu heaks perekonnaseaduse muudatused, mille tulemusel kehtib alates selle aasta 1. jaanuarist Eestis abieluvõrdsus. Abielu kõrval jäi inimestele alles ka võimalus sõlmida kooseluleping, mille sõlminud paaridele antakse ka võimalus minna abielule üle lihtsustatud korras.
Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis oli kehtivusperioodi arvestades (st ülesanded, mille tähtaeg oli mai 2023 –12. juuli 2024) kokku 324 ülesannet, millest tähtaegselt on täidetud 262 ehk 79 protsenti ning hilinenud ülesandeid on 68 ehk 21 protsenti.
Käesoleva aasta 12. juuli seisuga on valitsuse tegevusprogrammi 296 valitsusliidu aluspõhimõttest täielikult täidetud 97 ehk 33 protsenti ülesannetest ning osaliselt täidetud või täitmisel 92 ehk 31 protsenti ülesannetest.
Valitsus kinnitas 2023. aastal nelja-aastase tegevusprogrammi, mis esitab sõlmitud koalitsioonilepingu eesmärkide ellu viimiseks tegevused, vastutajad ja tähtajad. Tegevusprogrammi sai kirja 517 ülesannet.
Riigikantselei jälgib jooksvalt tööplaani täitmist ning koostab koostöös ministeeriumidega igakuise tegevusprogrammi täitmise ülevaate juhtimislaudadega, mis on leitav Riigikantselei veebilehelt:
https://valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/valitsemise-alused/tegevusprogramm-ja-selle-taitmine .
🔮 Kui see sõnum Sind puudutas, jaga seda ka oma sõpradega!
Aidates teistel leida valgust, tood valgust ka enda ellu. Vajuta "Jaga" ja lase headusel levida.
