Eelmisel aastal jäi Eesti riigieelarvest kasutamata ligikaudu 2,27 miljardit eurot. Rahandusministeerium kannab 2025. aasta eelarvesse üle 584 miljonit eurot, mis on 162 miljonit vähem kui aasta varem. Üle kantud summa jaguneb erinevateks kululiikideks, sealhulgas tööjõu-, majandus- ja toetuskuludeks.
Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon arutas esmaspäevasel istungil lisaeelarve eelnõu ja möödunud aasta eelarvejääkide ülekandmist. Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul avatakse 2024. aastast laekunud, kuid kasutamata jäänud summadest 1,13 miljardi euro ulatuses uusi limiite, millest ligi pooled pärinevad CO2 kvootide müügituludest.
Rahandusministeeriumi finantstalituse juhataja Regina Välliku sõnul ei kanta seadusest tulenevate kulude jääke üle, kuna need on juba 2025. aasta eelarvesse planeeritud. Kogu kasutamata jäänud summa ehk 2,27 miljardit eurot ei tähenda siiski liigset raha, vaid pigem planeeritud, ent edasi lükkunud tegevusi.
Ligi rõhutas, et tegemist ei ole ülejäägiga, vaid eelarve on siiski puudujäägis ning kõik üle kantavad summad on seotud konkreetsete eesmärkide ja vajadustega.
Ülekantavatest vahenditest 32 miljonit eurot on mõeldud tööjõukuludeks, 135 miljonit majanduskuludeks nagu hanked ja teadusprojektid, 208 miljonit projektitoetusteks ning ülejäänu investeerimis- ja muudeks kuludeks, sh riigisaladusega seotud tegevusteks.
Välliku sõnul on suurimate jääkide põhjusteks hangete viibimine ja investeeringute nihkumine. Tihti esineb vaidlustusi või ei suuda tarnijad teenuseid kokkulepitud ajaks osutada, mis omakorda lükkab kulude kasutuse edasi.
