Brutopalk on töölepingus või õigusaktis kindlaks määratud töötasu, sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu, mille hulka on arvutatud seaduse alusel kinni peetavad maksud ja maksed.
Palgastatistika andmed pärinevad:
• Maksu- ja Tolliameti töötamise registrist (TÖR) ning
• Tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonidest (TSD).
Töötamise registrist pärineb info töölepingu ja avaliku teenistuse seaduse või teenistuslepingu alusel töötavate isikute kohta ning deklaratsioonidelt pärineb info tehtud väljamaksetest.
Kaasatud on nii töölepingu, avaliku teenistuse seaduse (Väljaarvatud kaitse- ja siseministeeriumi valitsusala töötajad) kui ka teenistuslepingu alusel töötavad inimesed. Arvesse lähevad kõik majanduslikult aktiivsed ettevõtted, asutused, organisatsioonid, kus on vähemalt üks palgatöötaja.
Keskmine brutokuupalk on arvestatud väljamakse ja tööpanuse suhtena.
• Väljamakseks arvestatakse rahalist tasu, mida makstakse töötajale või ametnikule, sealhulgas töötasu, palk, lisatasu, puhkusetasu, haigushüvitis, kohtu või töövaidluskomisjoni välja mõistetud hüvitis või viivis.
• Tööpanus on keskmise tööaja määraga korrigeeritud töötatud päevade osakaal perioodis (kuu/kvartal).
Statistikaameti parandatud andmete järgi oli Eesti tegelik keskmine brutokuupalk 2025. aasta teises kvartalis 2126 eurot, mis tähendab aastaga 5,9-protsendilist tõusu. Mediaanpalk ulatus samal ajal 1734 euroni – see on summa, millest pooled töötajad teenivad rohkem ja pooled vähem.
Palgatasemed piirkonniti ja valdkonniti
Kõige kõrgemat keskmist palka maksti Tallinnas (2479 eurot), Harjumaal (2365 eurot) ja Tartumaal (2175 eurot). Suurim palgakasv aastatagusega võrreldes toimus Põlvamaal (+7,7%) ja Raplamaal (+7%), samas kui Ida-Virumaal jäi kasv vaid 3,8 protsendi juurde.
Tegevusaladest oli kõrgeim keskmine palk info ja side sektoris (3704 eurot), finants- ja kindlustustegevuses (3389 eurot) ning energeetikas (3164 eurot). Madalaim keskmine palk tuli majutuse ja toitlustuse valdkonnas (1328 eurot). Suurim muutus võrreldes 2024. aasta teise kvartaliga toimus põllumajanduses (+13%), väikseim aga energeetikas (+0,8%).
Palk omaniku järgi
Palgakasv jagunes omaniku liigi lõikes järgmiselt: riigi ettevõtetes ja asutustes +5,7%, kohalikes omavalitsustes +2,7%, Eesti eraõiguslikes üksustes +5,4% ja välismaa eraõiguslikes üksustes koguni +8,3%.
Segadus valeandmetega
Suur andmesegadus algas möödunud kolmapäeval, kui statistikaamet teatas, et keskmine brutokuupalk on tõusnud 2284 euroni, mis oleks tähendanud koguni 13,8-protsendilist kasvu võrreldes aastatagusega. See number tekitas laialdast hämmingut, sest veel esimeses kvartalis oli keskmine palk 2011 eurot ja kasv 6,1%.
Samal päeval tunnistas statistikaameti peadirektor Urmet Lee, et andmetes esines viga ning tegelik kasv on oluliselt väiksem. Parandatud andmete avaldamine lükkus mitmel korral edasi, sest selgus, et vead olid ulatuslikumad ja pärinesid automatiseeritud andmetöötlusest. Lõplikud täpsustatud andmed jõudsid avalikkuse ette alles uuel nädalal.
🔮 Kui see sõnum Sind puudutas, jaga seda ka oma sõpradega!
Aidates teistel leida valgust, tood valgust ka enda ellu. Vajuta "Jaga" ja lase headusel levida.
