“Kuidas meie valikud mõjutavad laste südameid?” – Kaks asja, mida lapsed ei andesta oma vanematele

Vanemlus on üks maailma kõige vastutusrikkaimaid rolle. Kõik vanemad tahavad oma lastele anda parimat, lootes, et nad suudavad pakkuda armastust, turvatunnet ja eluks vajalikke väärtusi. Kuid teekond ei ole alati lihtne. Isegi parimad vanemad teevad vigu, kuna meid ei õpetata, kuidas olla täiuslikud. Siiski on mõned asjad, mida lapsed ei suuda andestada, ja need võivad kergesti jääda südamesse kogu eluks.

Lastele on usaldus ja turvatunne üliolulised. Kui need kaks ei ole tagatud, võivad tekkida armid, mis jäävad alles ka täiskasvanuna. Mida siis lapsed kõige rohkem ei andesta oma vanematele?

💔 1. Emotsionaalne külmus ja hoolimatus

Armastus ei seisne ainult sõnades, vaid ka tegudes. Lastele ei ole piisav, kui vanemad räägivad neile, et nad neid armastavad, aga ei paku välja mitte mingit emotsionaalset tuge. Kui laps tunneb, et teda ei kuuldakse, ei mõisteta ega aktsepteerita, võib see mõjutada kogu tema elu. Kõige valusam on see, kui vanemad on emotsionaalselt kaugelt eemal, isegi kui nad on füüsiliselt kohal.

Lastele on vanemate armastus turvatunne, mis aitab neil maailmas orienteeruda. Kui see armastus on külm ja ebapiisav, tekivad tunded, et nad ei ole piisavalt väärtuslikud. See võib põhjustada enesekindluse puudumist ja madalamat enesehinnangut täiskasvanuna. Lapsed ei unusta neid hetki, kui nad soovisid vanema kaisutust, kaastunnet või lihtsalt mõistvat sõna, aga seda ei tulnud.

💔 2. Hoolimatud või ebaviisakad sõnad ja teod

Kui vanemad kasutavad oma laste vastu solvavaid sõnu või tegusid, ei suuda lapsed neid alati andestada, isegi kui vanemad hiljem vabandavad. Üks kõige kahjustavamaid asju, mida vanemad võivad teha, on vigastada oma last sõnadega. Olgu see siis halvustamine, alandamine või põhjendamatu kriitika – lapsed, eriti nooremas eas, võtavad seda väga südamesse ja see võib jääda neile kogu elu jooksul meelde.

Tegelikult ei pea isegi solvamine olema vahetu füüsiline või verbaalne vägivald. Ükskõik kui palju täiskasvanud hiljem tunnistavad oma vigu, saavad lapsed aru, et need haavad on sügavad. Ebaviisakas käitumine, nagu lapse ignoreerimine, tema saavutuste alavääristamine või pidev kritiseerimine, võib põhjustada eluks ajaks mälestusi, mis takistavad neil kunagi täielikult usaldada.

Lastele on kõige olulisem armastus, hoolitsus ja turvatunne. Kui vanemad ei suuda pakkuda neile emotsionaalset tuge, võivad need lapsed kasvada üles uskumuses, et nad ei ole armastuse või hoolitsuse väärilised. See muudab keeruliseks tõelise läheduse loomise täiskasvanuna.

Kuidas seda vältida?

Vanemaks olemine ei ole kunagi lihtne, aga teadlikkus ja enesereflektsioon võivad meid aidata. Ükskõik, kui väsinud või stressis me oleme, on alati oluline oma lastele pakkuda armastust, tähelepanu ja hoolitsust, mida nad väärivad. Kui oleme teadlikud oma sõnadest ja tegudest, suudame hoida suhteid tugevana ja tervena. Kui aga on tehtud vigu, on alati võimalik parandada – andestus ja avatud vestlus võivad aidata taastada kaotatud usaldust.

Lõpetuseks:

Vanemlus ei tähenda täiuslikkuse püüdlemist, vaid sihikindlat soovi olla oma lastele toeks, armastavaks ja hoolivaks. Kui suudame seda pakkuda, saavad meie lapsed kasvada enesekindlateks, armastavateks ja tasakaalukateks täiskasvanuteks. Kui aga eksime, on oluline võtta vastutus ja mitte karta oma vigu tunnistada. Kuna lastele jäävad elu jooksul kõige kauem meelde just need hetked, mil nad tundsid, et olid armastatud ja väärtuslikud – seda ei unustata kunagi.

About The Author