Kui su südames möllab torm, kui kurbus ja õnnetus on sind haaranud, siis tea – see on vaid ajutine seisund. Elu toob meile hetki, mis tunduvad nii rasked, et vaevu suudame edasi liikuda. Need tormid võivad pimestada meie mõistust ja raskendada nägemist, et kusagil kaugel paistab päike. Kuid just nendel hetkedel tuleb endale meelde tuletada, et kõik, mis on, on ajutine. Ka kõige pimedam öö lõpeb, ja koidik toob uue valguse.
Kurbus, mis täna su südamesse pesa teeb, ei ole igavene. See on nagu pilved, mis varjavad päikese, kuid nad ei saa peatuda seal igavesti. Kõik liigub, kõik muutub, ja ka need rasked tunded kaovad ühel hetkel. Meie ülesanne on anda ajale aega – anda endale lubadus, et me ei lase hetkelistel valudel meie hinge alatiseks mõjutada. Sa oled tugevam kui see torm, mis su südames möllab. Sa suudad sellest läbi tulla.
Vahel tundub, et elu peatub ja kõik kaob, kuid tea – elu liigub edasi, ka siis, kui me seda hetkel ei näe. Iga kurbuse hetke järel tuleb naeratus, iga tormi järel vaikus. Ja kui annad ajale aega, avastad, et ka see, mis tundus murdev, oli lihtsalt üks peatükk su suuremas loos. Sul on jõud ja tarkus, et vastu pidada.
Pea meeles, et torm ei püsi igavesti. Olgu su süda täna nii valus kui tahes, tea, et valgus tuleb tagasi, rahu taastub, ja sa leiad taas rõõmu, mis on olnud ajutiselt varjatud. Anna lihtsalt ajale aega, ja ühel päeval avastad, et oled sellest tugevamana ja targemana välja tulnud.
