Kui meil on keegi, siis me ei hooli vahel temast, me ei näe tema heategusid. Aga kui nad on läinud, mäletame kõiki nende tegusid. Kuid kõik jääb vaid mälestusteks.
See on tõsi, et sageli ei märka me seda, kui hästi meid ümbritsevad inimesed kohtlevad, kuni nad on läinud. Siis hakkame meenutama kõiki nende lahkeid tegusid ja seda, kui palju nad meile tähendasid.
See on kurb tõsiasi, et me ei saa hinnata neid, kes on meie elus, enne kui nad on läinud. Kuid see võib olla ka motiveeriv, sest see tuletab meile meelde, et peame oma lähedasi hindama, kui nad on veel meiega.
Mälu on meie jaoks väga oluline, sest see aitab meil säilitada sidet meie minevikuga ja nendega, kes on meie elust lahkunud. Mälestused võivad meid rõõmustada, kurvastada või inspireerida. Nad võivad meid aidata õppida oma vigadest ja teha tulevikus paremaid otsuseid.
Kui me kaotame kellegi, kes on meile oluline, on oluline hoida tema mälestust elus. Me saame seda teha, rääkides temaga, temale mõteldes ja temaga seotud asju tehes. Samuti saame aidata teistel teda mälestada, rääkides temaga oma sõpradele ja perele.
Mälu on meie ainus ühendus nendega, kes on meie elust lahkunud. See on kingitus, mis peaks meile meenutama, et me ei tohiks oma lähedasi kunagi võtta enesestmõistetavana.