Kristina Kallas: seadusemuudatused soodustavad õpetajate järelkasvu ja toovad koolidesse kvalifikatsiooniga õpetajaid

Minister Kristina Kallas tutvustas täna Riigikogus esimesel lugemisel põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muudatusi. Plaanis on kehtestada üldharidus- ja kutseõpetajate karjäärimudel ning sellega seonduv töötasu alammäär, milleks on valitsus planeerinud vähemalt 24 miljonit eurot. Lisaks soovitakse anda õpetajatele töö kõrvalt kolm aastat aega kvalifikatsiooni omandamiseks ning luua ühtne koolijuhtide atesteerimise süsteem.

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallase sõnul on muudatuste ajendiks vajadus parandada õpetajate karjäärivõimalusi ning tagada järelkasv. “Eesmärk on, et meie lapsed saaksid ka tulevikus maailma parimat haridust igas Eesti koolis. Õpetajate karjäärimudeli loomine ja töötasu alammäära kehtestamine näitab valitsuse tahet väärtustada õpetajaametit ning parandada nende töötingimusi,” selgitas minister. “Muudatused aitavad leevendada õpetajate puudust ning toovad kooli kvalifikatsioonile vastavaid õpetajaid juurde – edaspidi saab töö kõrvalt pedagoogilist haridust omandada kolme aasta jooksul ning samuti hakkavad õpetaja kvalifikatsiooninõuetele vastama doktorikraadiga inimesed.”

Õpetajate neljaastmelise karjäärimudeli kehtestamise eesmärk on toetada õpetajate professionaalset arengut ja tagada õpetajate järelkasv ning võrdsed töötingimused. Nii üld- kui kutsehariduse õpetajatele omistatakse edaspidi kvalifikatsiooninõuetele vastav karjääriaste, millele vastavad palga alammäära koefitsendid on 2026-2028. aastaks: alustav õpetaja 1,0; õpetaja 1,0; vanemõpetaja 1,1; meisterõpetaja 1,3. Hetkel õpetaja karjäärimudel puudub ning kõikidele üldhariduse õpetajatele kehtib sama riiklik töötasu alammäär. Kutseõppeasutustes töötavatele õpetajatele ei olnud seni töötasu alammäära seadusega ette nähtud. Valitsus planeerib aastateks 2026-2028 investeerida õpetajate tööjõukulude tõusuks vähemalt 24 miljonit eurot.

Selleks, et vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega inimestel oleks õpetajana töö alustamine sujuv, laiendab seadusemuudatus üldhariduse õpetajate ametisse astumise võimalusi. Edaspidi saavad nõuetele vastavalt õpetajana töötada lisaks magistrikraadi ja õpetajakutse omanikele ka doktorikraadiga inimesed. Koolijuhi ülesanne on hinnata iga alustava õpetaja kompetentsi ja koolitusvajadust tulenevalt tema tööülesannetest ja õppijate vanusest ning toetada teda vajalike pädevuste omandamisel.

Õpetajana töötajaga, kes alles õpib õpetajakoolituses, võib koolijuht edaspidi sõlmida tähtajalise töölepingu senise ühe aasta asemel kuni kolmeks aastaks. See annab nii koolile kui õpetajale kindluse, et nõutava kvalifikatsiooni omandamise ajal säilib töökoht.

Lisaks kaotatakse praegune nõue, mille kohaselt pidi enne 2013. aasta 1. septembrit pedagoogilise keskeri- või kõrghariduse omandanud isik olema ka õpetajana töötanud enne nimetatud kuupäeva.

Koolijuhtide professionaalse arengu toetamiseks viiakse edaspidi vähemalt kord aastas üldhariduskooli direktoriga läbi arenguvestlus ja viienda tööaasta jooksul atesteerimine. Kui arenguvestluse läbiviimine on tööandja ülesanne, siis atesteerimise protsessi juhivad koolijuhid läbi Eesti Koolijuhtide Ühenduse. Koolidirektorite atesteerimissüsteemi loomine lähtub Eesti haridusvaldkonna arengukavast, kus on eesmärgiks seatud koolijuhtide professionaalse arengu toetamine ja hindamissüsteemi rakendamine. Atesteerimise süsteemi kavandi on välja töötanud Tallinna Ülikooli Haridusjuhtimise Akadeemia koostöös Eesti Koolijuhtide Ühenduse ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga, kaasatud olid ka Tartu Ülikooli haridusinnovatsiooni töörühm ning koolipidajad. Kavandatavate muudatuste rakendamiseks pakub ministeerium koolipidajatele ja koolijuhtidele täienduskoolitust välisvahendite ESF+ tegevuse raames.