Valitsus kiitis heaks ja saadab Riigikogule hädaolukorra seaduse muutmise eelnõu, mille eesmärk on tugevdada riigi, omavalitsuste, kogukondade ja üksikisikute kriisivalmidust.
Muudatustega kehtestatakse nõuded varjendite rajamiseks ja põhimõtted varjumiskohtade kohandamiseks, reguleeritakse viivitamatu ohuteate edastamise ja riikliku ohuteavituse süsteemi EE-ALARM kasutamine ning tehakse elanikkonnakaitse koolitus kohustuslikuks avaliku sektori ja osade elutähtsate teenuste osutajate töötajatele.
Siseminister Igor Taro rõhutas, et Eesti julgeolek algab meist endist, sealhulgas iga üksikisiku tegevusest ja valmisolekust. „Hädaolukorrad ei hüüa tulles, mistõttu peame elanikkonnakaitset vaatlema terviklikult. Varjumiseks on vaja nii sobivat taristut kui ka kiiret ohuteavitust. Samas ei piisa ainult neist – inimesed peavad teadma, kuidas kriisiolukorras tegutseda. Selle eelnõuga astume suure sammu edasi, et parandada meie riigi võimekust kriisidega toime tulla,“ sõnas siseminister.
“Selge õigusruum on hädavajalik, et saaksime anda endast parima Eesti inimeste kaitsmiseks. Elanikkonnakaitse on riiklik prioriteet ning päästeametis oleme selle ülesehitamise võtnud endale südameasjaks,” ütles päästeameti peadirektor Margo Klaos. “Meie roll on nõustada inimesi ja kohalikke omavalitsusi, vedada eest ohuteavitussüsteemide arendamist ning tõsta ulatusliku evakuatsiooni ja varjumise võimekust. Täpsustatud hädaolukorra seadus annab neile tegevustele ka seadusliku raamistiku ja kinnistab päästeameti juhtrolli elanikkonnakaitses.”
Eelnõu kohaselt peab alates 2028. aasta juulist olema kõikides uutes üle 1200 m2 suurustes elu- ja avalikes hoonetes, kus inimesed viibivad püsivalt (nt elamud, büroohooned, lasteaiad jne), olema varjend, samuti peab olema varjend uutes suuremates tööstushoonetes, mis on suuremad kui 1500 m2. Muudes suurte rahvahulkade kogunemishoonetes (üle 10 000 m2) peab varjendi rajama alates 2026. aasta juulikuust. Olemasolevates hoonetes tuleb aga hinnata varjumisvõimalusi ning kohandada sobivad hoone osad varjumiskohaks hiljemalt 1. juuliks 2028.
Varjumise eelduseks on õigeaegne ohuteavitus ja elanikkonna koolitamine, mistõttu keskendub eelnõu muu hulgas ohuteavituse süsteemi täiendamisele. Praegu ei ole riiklik ohuteavituse süsteem, sealhulgas sireeniseadmete paigaldamine ja kasutamine, õiguslikult reguleeritud. Eelnõuga luuakse vajalikud õiguslikud alused, et EE-ALARM ohuteavitus oleks funktsionaalne terviksüsteem, mis tagaks kiire ja tõhusa teavituse paljude inimeste elu ja tervist ohustavate sündmuste puhul ning annaks inimestele piisava aja varjumiseks ja ohu eest kaitsmiseks.
Elanikkonnakaitse üks tugisammastest on inimeste suutlikkus kriisiolukorras ise hakkama saada ja vajaliku abi saabumiseni üksteist aidata. Nii saab riik keskenduda esmajoones nende kaitsmisele, kes pole selleks ise võimelised. Päästeameti analüüsid näitavad, et praegu oskaks suudaks kriisis iseseisvalt toime tulla vaid 15% elanikest. Selleks, et tõsta inimeste teadlikkust ja valmisolekut, on Siseministeerium koostöös Sisekaitseakadeemia, Päästeameti ja teiste partneritega töötanud välja elanikkonnakaitse veebikoolituse. Hädaolukorra seaduse muudatuse järgselt muutub see kohustuslikuks avaliku sektori ja elutähtsate teenuste osutaja poolt valitud töötajatele, kuid on loodetavasti sellest sügisest vabatahtlikult läbitav kõigile huvilistele.
🔮 Kui see sõnum Sind puudutas, jaga seda ka oma sõpradega!
Aidates teistel leida valgust, tood valgust ka enda ellu. Vajuta "Jaga" ja lase headusel levida.
