OECD värske raport annab aimu, kui paljud riigid on kiire inflatsiooniga pihta saanud. Selgub, et Eestis pole olnud sellist palgakasvu, mis oleks suutnud inimeste vaesumist ära hoida.
„Meil on hulk inimesi, kelle palgad ei ole viimase aastaga palju või üldse tõusnud. Põhimõtteliselt saab öelda, et nende inimeste pangakontod sulavad. Enim tunnetavad seda keskmise ja madalama palgaga inimesed, kes ka enne ots-otsaga kokku tulid või kellel igakuisest sissetulekust palju üle ei jäänud. Mingil hetkel tuleb inimeste rahakotil piir ette, mis hinnatõusu enam ei toeta,“ kommenteeris Taltechi rahanduse õppejõud Triinu Tapver jätkuvat hinnatõusu koos laenuintresside tõusuga.
Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks juulis eelmise aasta juuliga võrreldes 6,4%. Võrreldes selle aasta juuniga aga langes 0,6%. Juulis mõjutas tarbijahinnaindeksit eelmise juuliga võrreldes enim toidu ja mittealkohoolsete jookide kallinemine, mis andis kogutõusust üle poole. Vastupidises suunas mõjutas indeksi muutust mulluse juuliga võrreldes enam mootorikütuse hinnalangus. Bensiin oli 16,4% ja diislikütus 23,4% odavam, gaasi hind langes 66,8%.
Kuigi üldiselt räägitakse palgakasvu jätkumisest, siis palgad ei kasva igas sektoris ja ametikohal sama kiirusega. Seda on näha ka statistikaameti andmetest. „Kuid samal ajal leidub jõukamaid, kellele intressitõus nii suurt lööki ei anna. Kusjuures neil on ka palgakasv tavaliselt suurem,“ rääkis Tapver.
Sama loogika kehtib ka ettevõtete osas. „Raskem hakkab olema teatud sektoritel, kus laenukoormus on kõrge. Samuti ka väikeettevõtetel, kellel ei ole nii palju ressurssi ja mõjupositsiooni hindades läbi rääkimiseks.“
Hinnakasvu nõiaring
Tapveri sõnul on Euroopa Keskpangal baasintresside kergitamisega otsene mõte: vähendada inflatsiooni ehk taltsutada hinnatõusu. „Praegu aga näeme jätkuvat hindade kasvu, mis on kohati nagu nõiaring. Kergitab üks, siis tõusevad hinnad ka teisel.“
Kuna Eestis on enamik laene ja liisinguid otseselt seotud Euribor-iga, siis tunnetatakse intresside kergitamise mõju väga otseselt. Sinna lisandub ka jätkuv hinnatõus. Kõige raskem neil, kes on juba enne laenanud maksimaalse võimaliku summa ning juba eelnevalt sõi laen suure osa sissetulekust, märkis ta.
Ehkki samas pankade kasumid võivad lähiajal veel tõusta, siis sellised hiigelkasumid on pigem lühiajaline nähtus. Kui enne said pangad kasutada nö odavat raha (hoiuseintressid olid madalad), siis nüüd see enam nii pole. Nüüd peavad ka pangad ise hoiuste ligitõmbamiseks hakkama rohkem intressi maksma. Eriti kuna väheneb nende inimeste hulk, kellel on mida hoiustada.
Tapveri hinnangul võib praegu oodata, et uute laenude mahud hakkavad vähenema. Esiteks on hetkel aina kallim laenata, teiseks valitseb majanduses ka ebakindlus. Ning eks siinkohal kehtib loogika: kui väheneb nõudlus, toob see tavaliselt alla ka pakkumise.
Kinnisvara osas võiks näha nõudluse suundumist kasutatud kinnisvara suunas, kuna uusarendused võivad keskmisele inimesele saada liiga kalliks. Teisalt aga ka luksusliku kinnisvara suunas, kuna väga kõrge palgaga ja jõukaid inimesi endiselt jagub.
„Suuremas plaanis pärsivad kallimad laenud ettevõtete investeeringuid, tootlikkust ja kasvu. See omakorda vähendab tööjõu vajadust ning viib majanduskeskkonna jahenemise suunas,“ prognoosis Taltechi õppejõud.
Rahapoliitika karmistamine
Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul on kogu Euroopa ja ka Eesti majanduskasvu väljavaade vilets. Teises kvartalis suurenes euroala SKP aastases võrdluses küll veel 0,6% ja kvartali võrdluses 0,3%, kuid selle lähiajal väljavaade on üsna kehva. Kõrgemale tõusnud intressimäärad on avaldanud mõju nii laenunõudlusele kui ka nõudlusele üldisemalt.
Eelmise aasta juulist alguse saanud Euroopa Keskpanga intressimäärade tõstmine on olnud euroala ajaloo kõige jõulisem rahapoliitika karmistamine. Hoiuse püsivõimaluse intressimäära tõstmine 3,75 protsendini on kõrgeim tase. Keskpank on nüüdseks tõstnud oma intressimäära üheksal korral 425 baaspunkti ehk 4,25 protsendipunkti, tunnistas Mertsina.
Kui põhiinflatsioon tuleb euroalal tasapisi allapoole, siis alusinflatsioon, millest on välja jäetud energia ja toiduainete hinnad, pidurdub hoopis visamalt. Euroala tööturg ja palgakasv on tugevad ning ka majandus tervikuna on siiski veel üsna hästi vastu pidanud.
Kuigi siiani kõrgel püsiv alusinflatsioon võib anda EKP nõukogule põhjuse tõsta intressimäärasid ka septembris, siis pole rahapoliitika karmistamine veel oma täit mõju avaldanud. Seetõttu ei saa intressimäärade tõstmises kindel olla.
Majandus pidurduskursil
Laenumahu kasvu aeglustumine pidurdab investeeringuid – nii majapidamiste investeeringuid eluasemetesse ja seetõttu ka ehitustegevust, samuti ka ettevõtete investeeringuid laiemalt. „Euribor peaks hiljemalt selle aasta sügisel või lõpus tippu jõudma, kuid selle langus ei tule tõenäoliselt kiire. Samas peaks teadmine intressimäärade tõusu peatumisest ja nende allapoole liikumisest majapidamiste ja ettevõtete investeerimisjulgust uuesti parandama hakkama,“ selgitas Martsina.
Ta märkis ka, et kuigi kõrged intressimäärad on laenuvõtjatele suureks kuluks, on nende negatiivne mõju kogumajandusele kiirest hinnakasvust väiksem. Ettevõtete investeerimisotsuseid mõjutavad enim majanduse ja nõudluse väljavaade ning kasumiteenimise võimalused.
Keskpank inflatsiooni taltsutajana
Eesti Panga president Madis Müller on aga positiivsem ja näeb Eestis olukorda, kus majandus tervikuna ei ole veel tagasi kasvule pöördunud, kuid inimeste sissetulekud kasvavad juba hindadest kiiremini. „Tavaliselt toob üldiselt nõrk majanduse olukord endaga kaasa pigem aeglasema hinnatõusu. Väiksem nõudlus erinevate kaupade ja teenuste järele tähendab ka vähem võimalusi hindade kergitamiseks,“ selgitas ta.
Müller näeb ühe võtmeküsimusena seda, kas juba järsult tõusnud intressimäärad käsikäes nõrgapoolse majandusväljavaatega on piisavad selleks, et hinnatõus euroalal aeglustuks mõistliku aja jooksul 2%ni, mis on Euroopa Keskpanga inflatsioonieesmärk.
Keskpanga peamine siht on mõistagi hinnatõusu kontrolli alla saamine, lausus ta pärast järjekordset juulikuist intressitõstmist. Kiire hinnatõusuga kaasnenud probleeme tajuvad teravalt kõik inimesed ja ettevõtted. „Me keegi ei taha näha sellist ostujõu vähenemist, nagu Eesti inimesed kogesid möödunud aastal,“ möönis ta.
Eesti Panga juhi sõnul on õnneks juba normaliseerumas olukord ettevõtjate jaoks, kel veel hiljuti oli tõsiseid raskusi enda tegevuse planeerimisega tarneraskuste ja tootmiskulude prognoosimatu hinnatõusu tõttu. „Euroala majanduse järkjärgulise taastumise jõud sõltub ka hinnatõusu aeglustumise tempost, lisaks positiivsele tõukele, mida annab maailmamajanduse taas tugevamale kasvule pöördumine ja inimeste ostujõu paranemine euroalal,“ järeldas ta.
🔮 Kui see sõnum Sind puudutas, jaga seda ka oma sõpradega!
Aidates teistel leida valgust, tood valgust ka enda ellu. Vajuta "Jaga" ja lase headusel levida.
