Kohtud peatasid kiirlaenuvõlglaste maksekäskude menetlemise.

Kohtutesse jõuab üha enam maksekäsu kiirmenetlusi, mis paljastavad laenuandjate hooletust vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimisel. Justiitsminister Liisa Pakosta kinnitusel on maksekäskude süsteem peagi muutumas.

Eestis on üle 80 000 tarbijakrediidivõlglase ning laenuandjad on seni saanud võlgnevusi kiirelt sisse nõuda maksekäsu kiirmenetluse kaudu – juhul, kui võlgnik ei esita sisulisi vastuväiteid. Menetluse kaudu saab nõuda kuni 8000-eurost koguvõlga, kuid kohtud on jõudnud järeldusele, et selline lähenemine tarbijakrediidi puhul ei sobi.

Harju maakohtu tsiviilosakonna juhataja Kai Härmand selgitas:
„Tavalises hagimenetluses tuleb esitada ka tõendid – kohtunik saab hinnata, kas need klapivad. Kiirmenetluses selline kontroll puudub, kuigi tarbijakrediidiga seotud vaidlustes on kohtul tegelikult kohustus hinnata, kas on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtteid.“

Sel põhjusel otsustasid kohtud ja maksekäsu osakond peatada selliste asjade menetlemise. Härmandi sõnul: „Praegu me sel viisil edasi ei menetle, sest see tekitaks lihtsalt juurde võlglasi. Laenu antakse inimestele, kellele seda tegelikult anda ei tohiks.“

Bigbanki tegevjuht Jonna Pechter ütles, et nende praktika kohaselt kontrollitakse laenaja tausta alati, kuid varem sõltus see suures osas kliendi enda esitatud andmetest.
„Vastutustundliku laenamise põhimõtted on arenenud ja pankade roll selles muutub, kuid paraku on turul endiselt ka selliseid laenuandjaid, kes annavad raha välja ilma igasuguse analüüsita,“ märkis Pechter.

Justiitsminister Liisa Pakosta kinnitab, et maksekäsu süsteemi on oodata muudatusi. Üheks uuenduseks saab olema positiivne krediidiregister ja tehisaru kasutamine laenutaotleja taustakontrolliks.
„Ettevõtted teavad seda juba täna, aga kuritarvitusi on palju. Me soovime süsteemi, kus kui oled laenu andnud valesti, ei saa sa seda ka kohtus tagasi nõuda,“ ütles Pakosta.