Juunist paneb politsei mobiilsed kiiruskaamerad tööle mõlemas suunas. Edaspidi fikseerib kaamera ka mootorratta kiiruseületamise.
PPA liikluskoordinaator Taavi Kirss ütles, et politsei otsib viise, kuidas liikluses vigastatute arv langusele pöörata. „Rahulikum liikulus on ohutum liiklus, sest sõidukiirus mõjutab otseselt nii õnnetuse juhtumise tõenäosust kui ka kokkupõrke tagajärgede raskust.“
„Siiani oleme politsei mobiilseid kiiruskaameraid kasutanud sarnaselt teeäärsete püsivate kiiruskaameratega ehk mõõtnud kiirust ainult ühes suunas. Mõlemal suunal mõõtes kahekordistame kaamera mõjuala ning süsteem fikseerib ka mootorratta registrinumbri,“ selgitas Kirss.
Kirsi sõnul on kiiruseületamine laialt levinud probleem, mida kiiruskaamerad aitavad siiski alla tuua. „Kui autojuhid märkavad kiiruskaamerat, siis võtab enamik juhte hoo maha. Mootorratturid enamasti mitte ning sageli on nende kiiruseületamised enam kui 20 kilomeetrit tunnis. ,“ rääkis Kirss.
Tänavusel motohooajal on kiiruskaamerad tuvastanud 425 mootorratturi kiiruseületamist. Õnnetustesse on mootorrattad sattunud 30 korral ja üks sagedasemaid põhjuseid on valesti valitud sõidukiirus. Möödunud aastal hukkus liikluses kokku üheksa mootorratturit ja üks kaasreisija. Nendest ülirasketest õnnetustest tehti kuuel juhul uurimise käigus kindlaks, et mootorrattur ületas lubatud kiirust.
Üle Eesti on kokku kaheksa mobiilset kiiruskaamerat, mis alustavad mõlemas suunas mõõtmist 1. juunist. Maanteeäärsed statsionaarsed kaamerad jäävad praegu kiirust mõõtma senisel moel.
👉Minu tegemisi saad toetada SIIN
