Keskkonnaamet maksab välja üle 400 tuhande euro hüvitisi majapidamistele, kus eelmisel aastal kiskjad kahju tekitasid või kus tehti kulutusi kiskjakahjude ennetusmeetmete rakendamiseks. Hüvitise taotlejate hulk on võrreldes varasemaga jäänud samaks. Rekordsummas kompenseeriti kulutusi ennetusmeetmetele.
„Mida rohkem panustame tõhusatesse aedadesse, valvekoertesse ja peletitesse, seda vähem tekitavad kiskjad kahjusid. Nii on ka vähem konflikte ja lihtsam hoida tasakaalu looduse kaitsmise ja mõistliku majandamise vahel,“ ütles Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi. „Seetõttu on ka hüvitiste kord üles ehitatud nii, et suurem tähelepanu on kahjude ärahoidmisel.“
Kiskjate tekitatud kahjuhüvitisi maksab Keskkonnaamet tänavu esmakordselt uue korra järgi, rakendades korduvate rünnete puhul kasvavalt loomapidaja omavastutuse määra. Muutuse eesmärk ongi suunata mesinikke ja karjakasvatajaid panustama kiskjarünnaku ennetamisse.
2024. aasta eest maksab Keskkonnaamet 95 mesinikule, karjapidajale või kalurile efektiivsete ennetusmeetmete rakendamiseks välja enam kui 130 tuhat eurot. See on läbi aegade suurim ennetusmeetmete hüvitisteks kulunud summa. Kiskjate poolt tekitatud kahjusid kompenseerib Keskkonnaamet ligi 360 inimesele või ettevõttele üle 265 tuhande euro ning hülgekahjude hüvitamiseks veidi üle 22 tuhande euro.
Hundi ja pruunkaru tekitatud kahjude statistika näitas eelmisel aastal langustrendi, kuigi kahjudest andis teada ligikaudu sama palju kahjusaajaid. See viitab, et juhtumi kohta murti vähem kariloomi või rüüstati mesitarusid ning kahjujuhtumid samas kohas olid vähem korduvad.
„Keskkonnaameti loomakahjude statistika põhineb kahjuteadetel – kui tekkinud kahjudest teada ei anta, siis ei saa nende juhtumitega arvestada ei kompensatsioonide maksmisel ega küttimismahtude kujundamisel. Keskkonnaameti andmetel jäi sarnaselt varasematele aastatele erinevatel põhjustel kahju hüvitamise protseduur algatamata kuni 15% kiskjakahju juhtumite puhul,“ rääkis Talvi.
Hundi tekitatud kahjudest andis möödunud aastal teada 124 kahjusaajat ning karu tekitatud kahjude kompenseerimist taotles 128 kahjusaajat. Toetust ennetusmeetmete rakendamiseks – näiteks kiskjakindlate tarade püstitamiseks, karjakoerte hankimiseks või hülge- ja linnupeletite soetamiseks – küsiti 95 taotleja poolt. Lisaks teavitasid 27 kalurit hüljeste poolt lõhutud püünistest ning 7 kalatiikide haldajat andsid teada meri- ja kalakotka tekitatud kahjude kohta. Esimest korda üle mitmete aastate leidsid kinnitust ilvesekahju juhtumid: ilvese saagiks langes 2 lammast ja 7 kodulindu.
2024. aastal registreeritud hundi poolsetest murdmistest 5% puhul oli samas kohas tekkinud kiskjakahju neljandat korda või enam. 2023. aastal oli samasuguseid suure korduvusega juhtumeid 11% kõikidest murdmisjuhtudest. Ka maksimaalne murdmisjuhtude arv ühel kahjusaajal oli 2023. aastal suurem kui 2024. aastal.
Ennetusmeetme maksumusest hüvitab Keskkonnaamet kuni 50% ja maksimaalne võimalik toetussumma on 9600 eurot. Ennetustööde ning kiskjakahjude hüvitamisest on meie kodulehel pikemalt juttu siin.
Joonisel on toodud välja viimastel aastatel Keskkonnaametile teadaolev huntide poolt murtud lammaste arv ja karude kahjustatud mesilaspered ja silopakendid.
🔮 Kui see sõnum Sind puudutas, jaga seda ka oma sõpradega!
Aidates teistel leida valgust, tood valgust ka enda ellu. Vajuta "Jaga" ja lase headusel levida.
