Kas kass maksab kätte? Tõde kasside käitumise ja “kättemaksu” taga

Kasside käitumine: kas kättemaks või instinkt?

Paljud kassipidajad on märganud, et nende lemmik võib mõnikord justkui “kätte maksta” – näiteks sirtsutab padjale või kraabib mööblit. Kuid kas kassidel on tõesti selline kavatsus, või on see meie inimlik tõlgendus?

Eesti Maaülikooli etoloogia õppejõu Anne Pavlenko sõnul ei plaani loomad oma käitumist ette nagu inimesed. Nende tegevust juhivad vajadused, instinktid ja varasemad kogemused. Näiteks võib kass sirtsutada padjale stressi või igavuse tõttu – mitte selleks, et omanikule “ära teha”.

Märgistamine, mitte kättemaks

Kassid kasutavad lõhnu ja küünistamist oma territooriumi tähistamiseks. Uriiniga märgistamine või nähtavates kohtades kraapimine on nende viis oma kohalolu näidata. Kui peres toimuvad muutused – näiteks uus inimene, uus mööbel või pingeline õhkkond –, võivad kassid reageerida märgistamisega, et ennast kindlamalt tunda.

Kolm näidet elust enesest

1. Kodutu kass verandalt – Kass, kes oli valinud ehitusmaterjalide vahelise veranda oma talvekorteriks, aeti minema. Mõni aeg hiljem oli uuele tuuletõkkeseinale tekkinud küünistamisjälgi – justkui protest või meeldetuletus oma varasemast kodust.
2. Kassikuningas kadus – kaos algas – Kui üks kass, kes oli piirkonna domineeriv isend, majapidamisest lahkus, tuli asemele mitmeid uusi, kes omavahel ala jagama hakkasid. Sellega kaasnes ka tugev hais ja märgistamine.
3. Nooriku ja kassi konflikt – Kui uue elanikuna ilmunud noorik kassile ei meeldinud, hakkas loom voodisse hädal käima. Lõpuks muutus kass konfliktis relvaks ämma ja minia vahel.

Kas kassidel on tunded nagu inimestel?

Kasside tundemaailm on keerulisem, kui esmapilgul paistab. Nad võivad tajuda stressi, ebakindlust, peredünaamika muutusi ja isegi omaniku emotsioone. Nende reaktsioonid ei ole küll otseselt kättemaksuhimulised, kuid võivad olla vastus keskkonnamuutustele ja emotsionaalsele pingele.

Kokkuvõte

Kasside käitumine, mida tihti peetakse “kättemaksuks”, on tegelikult loomulik osa nende suhtlusest ja toimetulekumehhanismidest. Mõistes nende loogikat, saab ennetada probleemkäitumist ja tagada harmoonilisem kooselu.