Euroopa Liidu välispoliitika juht Kaja Kallas ütles laupäeval, et liit peaks Ukraina abistamiseks kaaluma kõiki võimalusi Venemaa külmutatud varade maksimaalseks kasutamiseks, seda hoolimata Belgia tugevatest vastuväidetest.
„Ministrid tunnistasid vajadust tegeleda Ukraina rahastamise puudujäägiga ja võtta Venemaa vastutusele tema põhjustatud sõjakahjude eest,“ sõnas Kallas pärast Taanis toimunud Euroopa Liidu välisministrite kohtumist. „Selle saavutamiseks on ülioluline uurida kõiki olemasolevaid võimalusi, vähendades samal ajal võimalikke riske.“
Euroopa Liit külmutas pärast Venemaa 2022. aasta sissetungi Ukrainasse umbes 200 miljardi euro väärtuses Venemaa keskpanga varasid. Suurem osa neist asub Belgias, rahvusvahelises väärtpaberite keskdepositooriumis Euroclear.
Möödunud aastal kasutati G7 partneritega koostöös varadelt teenitud intressitulu, et tagada Ukrainale 50 miljardi dollari suurune laen, mida makstakse jätkuvalt osamaksetena välja.
Mitmed karmimat joont esindavad EL-i liikmesriigid survestavad aga varade ulatuslikumat kasutamist – kaalutakse nii nende konfiskeerimist kui ka paigutamist suurema tulu eesmärgil riskantsematesse investeeringutesse. Belgia seevastu on järjekindlalt vastu, kartes, et riiki võidakse pidada vastutavaks võimalike kahjude eest.
„Belgia on igasuguse konfiskeerimise vastu,“ kinnitas Belgia välisminister Maxime Prevot. „Ka investeerimisstrateegia muutmine ei ole lahendus, sest see võib suurendada nii õiguslikke, rahalisi kui ka kohtulikke riske.“
Kallase sõnul tähendab vastuseis, et lähiajal selles küsimuses edasiminekut ei toimu. Samas rõhutas ta, et Euroopa Liit peaks töötama riskide maandamise nimel, et leida siiski toimivad lahendused.
Ühtlasi märkis Kallas, et hoolimata Ühendriikide püüdlustest konflikti lõpetada, on Euroopa Liit ühes punktis kindlal seisukohal: „Arvestades laastamistööd, mida Venemaa Ukrainas on teinud ja teeb siiani, on mõeldamatu, et Venemaa neid varasid kunagi tagasi näeb – välja arvatud juhul, kui ta hüvitab täielikult Ukrainale tekitatud kahjud.“
Ka Eesti välisminister Margus Tsahkna rõhutas kohtumisel, et Venemaa varad peavad jääma külmutatuks. Tema sõnul on Euroopa prioriteedid praegu sanktsioonide karmistamine, Ukraina julgeolekugarantiide väljatöötamine ning Euroopa Liidu laienemise kiirendamine.
„Venemaa vastab jätkuvalt kõigile rahuüleskutsetele pommi- ja droonirahega Ukraina linnade ja tsiviilelanike pihta. Seega tuleb Euroopal jätkata senisel kursil – toetada Ukrainat sõjaliselt, majanduslikult ja poliitiliselt ning survestada Venemaad veelgi tugevamalt,“ ütles Tsahkna.
Ta lisas, et valmimas on juba Euroopa Liidu 19. sanktsioonipakett ning arutati põhjalikult ka külmutatud varade küsimust. „Venemaa ei tohi neid varasid tagasi saada enne, kui ta on korvanud Ukrainale tekitatud kahjud,“ märkis ta.
Lisaks rõhutas Tsahkna vajadust tagada, et Ukraina ja Moldova saaksid kiiresti liikuda Euroopa Liidu liikmelisuse poole. Samuti on väljatöötamisel julgeolekugarantiid, mille eesmärk on tagada, et Venemaa agressioon ei korduks.
„See on kogu Euroopa huvides – Ukraina turvalisus tähendab ka meie kõigi turvalisust,“ lisas välisminister.
🔮 Kui see sõnum Sind puudutas, jaga seda ka oma sõpradega!
Aidates teistel leida valgust, tood valgust ka enda ellu. Vajuta "Jaga" ja lase headusel levida.
