Tühjusetunne vananedes ei ole haruldane. Paljud inimesed kogevad elu teises pooles sisemist rahulolematust, mõttetuse tunnet või lihtsalt emotsionaalset tühjust. See võib tulla hiilivalt, vaikse kurbusena või ootamatu küsimusena: “Kas see ongi kõik?” Siin on 11 levinud põhjust, miks selline tunne tekib:
1. Elu eesmärgi kadumine
Kui töö, laste kasvatamine või igapäevane sagimine kaob, võib inimene tunda, et tal pole enam selget põhjust hommikul ärgata.
2. Sotsiaalne isoleeritus
Sõprade ring kahaneb, pere elab kaugemal ning uusi tutvusi on raskem luua. Üksindus võib tasahilju muutuda emotsionaalseks tühjuseks.
3. Kahetsus tegemata jäänud asjade pärast
„Mis oleks, kui…?“ mõtted hakkavad kummitama, eriti kui inimene tunneb, et elu suurimad võimalused on jäänud kasutamata.
4. Füüsilised muutused ja terviseprobleemid
Kehaga seotud piirangud võivad tekitada tunde, et ollakse oma endisest „minast“ eemal või lausa kaotanud selle.
5. Lähedaste kaotus
Olgu selleks partner, vanemad või sõbrad – kaotus avab tühimiku, mida ei saa täita.
6. Elu rutiinsus
Päevad hakkavad üksteist kordama, mis tekitab mulje, et elu ei too enam midagi uut ega tähenduslikku.
7. Rollimuutus peres
Kui lapsed on iseseisvad ja „ei vaja“ enam vanemaid, võivad viimased tunda, et nad on jäänud ilma oma rollist ja tähendusest.
8. Madal enesehinnang
Vananedes võib inimene tunda, et teda ei märgata enam või et ta ei ole enam „vajalik“. See mõjutab tugevalt enesetunnet ja väärtustunnetust.
9. Emotsionaalselt allasurutud elu
Kui aastakümneid on oma vajadusi ja tundeid alla surutud teiste nimel, võib vanemas eas kerkida esile sisemine tühjus.
10. Suutmatus elada olevikus
Muretsemine tuleviku või kahetsemine mineviku pärast takistab tänase hetke nautimist – ja seega ka tähenduse tunnetamist.
11. Vaikiv leppimine elu lõpuga
Kui inimene tunneb, et midagi uut enam ei tule ja ootab lihtsalt „lõppu“, võib see mõtteviis süvendada tühjustunnet.
Mida teha?
Tühjusetunne ei ole paratamatus ega märk sellest, et kõik oleks möödas. See on märk sellest, et on aeg uuesti mõtestada oma elu: õppida midagi uut, luua uusi suhteid, panustada vabatahtlikuna või lihtsalt õppida taas end väärtustama ja kuulama. Vananemine ei pea tähendama tühjust – see võib olla uue teadlikuma eluetapi algus.
