Inimese eksistentsi sügavust ja mitmekülgsust kajastavad erinevad kehad, mis koos moodustavad meie olemuse laia spektri: füüsiline keha, eeterkeha, emotsionaalne keha, intellektuaalne keha ning vaimne keha. Need kehad moodustavad omamoodi kihtide süsteemi, mis ümbritseb meid ja määrab meie kogemuse reaalsusest. Kuid nende kehade toimimise ja jõuallika seisukohast on süda see, mis on ülim ja võimsaim.
Süda, sageli alahinnatud, on meie eluenergia peamine allikas. Aju on olnud inimkonna tähelepanu keskpunktiks, olles jaotatud kaheks poolkeraks – parempoolseks ja vasakpoolseks. Ent südames puudub selline eraldatus. Drunvalo Melchizedek, teadvustamaks südame olemust, rõhutab südame terviklikkust, mis võib avada uusi võimalusi meie mõtlemisele ja tajumisele.
Meie maailmapilt on sageli kahepoolne, kalduv asju ja ideid kategooriatesse “hea” ja “halb”. See on loonud duaalsuse tajumise, kus vastandid eksisteerivad üksteise suhtes. Päev ja öö, valgus ja pimedus – need vastandid on osad ühest tervikust, omavahel seotud ja üksteist täiendavad.
Olles avatud südameenergiale, saame avardada oma tajumist, lastes tunnetel juhtida meid mõtlemise asemel. Südame võime tunnetada ümbritsevat on oluline, sest see avab ukse uuele arusaamisele ning tasakaalule mõistmises. Südame juhitud lähenemine aitab meil ületada duaalsuse piiranguid ning avastada sügavamat seotust ja harmooniat meie ümbrusega.