Inimene, kes teistest väga hoolib, vajab rohkem hoolimist kui teised. Tema süda on avatud ja õrn, alati valmis kuulama ja aitama, kuid just tema vajab kõige rohkem, et keegi märkaks ka teda ja annaks talle sama palju hoolt tagasi. Selline inimene võib sageli tunda end üksildasena, sest tema enda vajadused jäävad tihti märkamatuks või tahaplaanile. Sellepärast on oluline, et me pööraksime tähelepanu ka neile, kes näivad olevat kõige tugevamad ja isetumad.
Inimene, kes paneb teised naerma, kannab sageli suurt valu oma südames. Tema huumor ja naeratused on kilp, mille taha peitub tema sisemine mure ja valu. Ta teab, kui oluline on naer ja rõõm teistele, ja seetõttu püüab ta levitada positiivsust ka siis, kui tal endal on raske. Sellise inimese südamevalu jääb tihti teistele nähtamatuks, sest ta on meisterlik oma tunnete peitmisel. Kuid just talle on vaja, et keegi mõistaks tema valu ja pakuks talle tuge ja lohutust.
Inimene, kes teistele armastust jagab, on see, kes vajab ise armastust. Ta annab endast palju, jagades soojust ja kiindumust, lootes, et see täidab ka tema enda hinge. Armastuse jagamine on tema viis luua ühendusi ja leida mõte elus, kuid see võib viia ka tühjuse tundeni, kui tema enda armastusevajadus jääb rahuldamata. Armastuse andmine ja saamine on tasakaal, mida ta vajab, et tunda end terviklikuna ja hinnatuna.
Inimene, kes on kõigi sõber, vajab ise sõpra. Ta on alati olemas teiste jaoks, toetades ja kuulates, kuid sageli jääb ta ise ilma samasugusest lähedusest ja toetusest. Tema sõprus on tõeline kingitus, kuid ka temal on vajadus tunda, et keegi hoolib temast sama palju kui tema teistest. Tõeline sõprus on kahepoolne, ja selline inimene väärib kedagi, kes oleks tema jaoks olemas sama tugevalt kui tema teiste jaoks.
Inimene, kes naeratab kogu aeg ja ütleb, et temaga on kõik korras, on sageli see, kes on seesmiselt katki. Tema naeratus ja positiivne hoiak on tema viis näidata maailmale, et ta suudab toime tulla, kuid tegelikult võib ta sisimas olla murtud ja haavatav. Ta on piisavalt tugev, et hoida end püsti ja usub, et lõpuks saab kõik korda, kuid ka temal on vaja tunda, et keegi märkab tema valu ja on valmis teda toetama. See näiliselt murdumatu tugevus vajab tunnustust ja mõistmist, et ta suudaks edasi liikuda ja lõpuks leida rahu.
Sellised inimesed, kes teistele nii palju annavad, väärivad meie erilist tähelepanu ja hoolimist. Nende isetus ja tugevus on imetlusväärsed, kuid ka nemad vajavad, et keegi hoiaks neid, armastaks ja toetaks. Meie ülesanne on näha nende maskide taha, mõista nende tõelist olemust ja olla neile toeks, sest ainult nii saame luua maailmas tõeliselt sügavaid ja tähenduslikke suhteid.