Hinges üksikud inimesed kannavad endas vaikivat valu, mis ei ole teistele nähtav. Ometi on need inimesed teiste suhtes erakordselt soojad ja naeratavad, justkui soovides varjata omaenda südamevalu. Nad mõistavad sügavalt, mida tähendab olla üksi, ja seetõttu püüavad nad teistele pakkuda armastust ja soojust, mida ise tihti vajavad.
Kõige kurvemad inimesed, kes on tundnud elu sügavaimat kurbust, leiavad endas jõu jagada lootust ja rõõmu teistega. Nende naeratused ja head sõnad on justkui valguskiired pimeduses, andes lootust neile, kes seda kõige rohkem vajavad. See ei ole teesklemine, vaid sügav soov anda edasi midagi positiivset maailmale, kuna nad mõistavad, kui oluline on tunda lootust ka kõige raskematel hetkedel.
Kõige katkisemad inimesed, kelle südamed on korduvalt murdunud, on alati valmis abistama teisi. Nende empaatia ja kaastunne tulenevad isiklikest kogemustest, mis on neid õpetanud, kui väärtuslik on toetav käsi ja mõistev süda. Nad teavad, mida tähendab olla valu keskel üksi, ja ei soovi, et keegi teine peaks läbi elama sama kannatust.
Need inimesed teavad, mida tähendab läbi elada valu, üksindust ja kurbust. Nende kogemused on neid õpetanud hindama iga väikestki hetke rõõmu ja lootust. Nad annavad endast parima, et keegi teine ei peaks tundma sama sügavat valu, mida nemad on tundnud. Selle asemel soovivad nad luua maailma, kus igaüks saab tunda end hoituna ja armastatuna.
Nad on elu poolt karastatud, kuid see on teinud neist kaastundlikud hinged, kes püüavad maailma paremaks muuta. Nad on elavad tõendid sellest, et isegi suurimast pimedusest võib sündida valgus, mis suudab teisi soojendada ja valgustada.