Küünlapäev, tuntud ka küünlamaarjapäevana ja mõnes Lääne-Eesti piirkonnas pudrupäevana, on ajalooliselt olnud üks tähtsamaid südatalve tähtpäevi. See oli muistse looduse- ja töödekalendri oluline verstapost, mis tähistas kesktalve lõppu ja ulatuslike pühade lõppemist. Küünlapäevaga algas kevade ootus ja ettevalmistus uueks tööperioodiks. Eriti Saartel ja Lääne-Eestis peeti seda viimaseks jõulupühaks, kus traditsiooniliselt jäeti jõuluõllest ankur küünlapäevaks ja söödi jõulutoite, olgu need siis pühadest üle jäänud või sarnased piduroad. Teatavates piirkondades tõi see päev taas õled tuppa.
Küünlapäeva peeti ka esimeseks suvepühaks, eriti Setumaal, kus tähistati esimest suvepraasnikut. Rahvapärases ajaarvamises märgib küünlapäev sageli uue tsükli algust, tuues esile vanad tähtpäevade nimed ja nende vahelisi nädalate lugemisi, alates küünlapäevast ja lõpetades jüripäevaga, mil algasid põllutööd ja karja väljalaskmine.
Küünlapäev on tuntud ka talvise toiduvaru poolitajana, eriti Lõuna- ja mõnes Lääne-Eesti osas, kus päevatraditsioonid toovad esile talve lõpu ja kevade lähenemise. Sel päeval antakse talvele “lõplik hoop” ning täheldatakse esimesi kevade märke, nagu talve “teine silm” hakkab vett jooksma ja siga “kõrva paistma”.
Sellel tähtpäeval algas ka teenistuslepingute sõlmimise periood, kus palgati aastaringseid sulaseid ja teenijaid, sageli koguneti selleks kõrtsi. Küünlapäev oli samuti tuntud naiste pühana, andes neile rohkem vaba aega ja võimaluse külastada sõpru või kõrtsi, samal ajal kui mehed võtsid üle kodused toimetused.
Toidukommetes oli küünlapäev rikas, ulatudes jõulutoitudest seapea, seajalgade ja -külje ning tangupudru söömiseni. Tööde osas pidid ketrustraditsioonid selleks päevaks lõppema, et teha ruumi kangaste kudumisele, mis algas valgemate ilmade saabumisega.
Küünlapäev oli oluline ka küünalde valmistamiseks, mis pidid pakkuma eredat valget valgust, peegeldades ühtlasi küünlapäeva sügavamat tähendust valguse ja puhastumise pühana.
Ilmaennustusel oli küünlapäeval samuti oma koht, pakkudes märke eelseisva hooaja kohta. Näiteks päikesepaisteline küünlapäev ennustas head heinaaega, samas kui sulailm võis tähendada külma kevadet.
Küünlapäeva traditsioonid ja kombed on mitmekülgsed, ulatudes teenistuslepingute sõlmimisest ja naistepühast kuni ketrustraditsioonide ja küünalde valmistamiseni, peegeldades selle päeva olulisust nii looduslikus tsüklis kui ka kogukonna sotsiaalses ja kultuurilises elus.
- Kui täna päike paistab, on naised sel aastal hea tervisega.
- Tänaseks peavad ketrustööd valmis olema, nii et ära hiirenäppugi liiguta.
- Täna teevad mehed süüa, pesevad nõud ning imevad tolmu.
- Parim päev uue töölepingu sõlmimiseks.
- Kui täna ise küünla valad, põleb see eriti eredalt.
- Tee kruubiputru sealihaga!
🔮 Kui see sõnum Sind puudutas, jaga seda ka oma sõpradega!
Aidates teistel leida valgust, tood valgust ka enda ellu. Vajuta "Jaga" ja lase headusel levida.
