Mida vähem USA-d, seda parem
2025. aasta on pakkunud globaalsetel aktsiaturgudel üsna tavatu pildi, mis erineb viimasest kümnendist, kus USA tehnoloogiaettevõtted domineerisid ja vedasid maailma aktsiaturge. Antud trend näib praeguseks pöördunud olevat. Eurodes mõõdetuna on S&P 500 aasta algusest langenud märkimisväärsed 9%, samal ajal kui globaalne aktsiaturg tervikuna on kukkunud poole vähem. See annab selge vihje, et Ameerika aktsiate domineerimine on praeguseks taandunud. Huvitavamaks muutub olukord aga siis, kui Ameerika Ühendriigid võrrandist täielikult välja jätta. Ilma USA turgudeta on globaalsete turgude tõus 4,6%, mida on eelkõige vedanud Euroopa oma pea 7.5%-lise kasvuga aasta algusest. Isegi Hiina, mis on vahepeal majandusraskustega kimpus olnud, on näidanud positiivset arengut, kus aktsiaindeksid on aasta algusest tõusnud “vaid” 3%. Seega võime järeldada, et mida rohkem on investoril portfellis olnud USA aktsiaid, seda kehvemini on tal see aasta läinud. See on mõtlemapanev pööre, eriti arvestades USA turgude pikaajalist domineerimist.
Inflatsiooni probleem on väiksem Euroopas
Makromajanduse tasandile liikudes näeme kohati positiivsemaid uudiseid seoses inflatsiooniga. Paar aastat tagasi rekordeid teinud inflatsioon on tasapisi liikumas keskpankurite poolt seatud tasemete poole. Eriti võivad rõõmustada eurooplased, sest euroala inflatsioon on aastases võrdluses langenud 1,9% juurde. Tõsi, kui välja võtta volatiilsete hindadega toidukaubad ja energia, on eesmärgini veel 0,3 protsendipunkti minna. Ka USAs pole olukord katastroofiline, kus hinnad on eelmise aastaga võrreldes tõusnud 2,4%. Küll aga on sealne baasinflatsioon jonnakam kui Euroopas ning püsib 2,8% juures. Samuti pole inflatsiooni tuleviku osas pilt just kuigi sümpaatne, sest USA presidendi poolt algatatud tollikampaania soosib hindade oodatust kiiremat kasvu ka edaspidi. Seda kinnitab ka USA kahe aasta inflatsiooni swap, mille tase on südikalt 3% suunas liikumas. See viitab ootustele, et inflatsioon USA-s püsib kõrgemana kauem.
Powell kadestab Lagrade´
Selle aasta lõpuks võiks baasintress Euroopas jõuda oma tasakaalupunkti. Turuosalised näevad, et selleks tasemeks võiks olla 1,5–1,75%. Sedasi on meid veel ees ootamas üks kuni kaks intresside 0,25 protsendipunktist langetust. Olukord USAs on aga hoopis teistsugune. Trumpi vallatuste najal on palju keerulisem ennustada USA Föderaalreservi poolt tehtavate intressikärbete käekäiku. Hetkel ootavad turuosalised järgneva aasta jooksul kolm langetust, aga uute tariifiideede najal võib olukord kiiresti muutuda. See teeb Euroopa Keskpanga juhi positsiooni praegu märkimisväärselt mugavamaks, kuna ta peab vaid inflatsiooni kontrolli all hoidma, samal ajal kui Jerome Powellil on ka tööturu tervisekontroll ülesannete nimekirjas. Viimase aasta jooksul on ootused USA 2025. aasta majanduskasvu osas langenud 2% juurest 1,2%ni, samal ajal kui inflatsiooni ootused on pidevalt tõusnud, kerkides 2% pealt 2,7%ni.
Erik Laur
SEB kapitaliturgude maakler
🔮 Kui see sõnum Sind puudutas, jaga seda ka oma sõpradega!
Aidates teistel leida valgust, tood valgust ka enda ellu. Vajuta "Jaga" ja lase headusel levida.
