Opositsioonierakonnad tahavad ennetähtaegseid riigikogu valimisi, kuid Eesti põhiseadus teeb selle käivitamise keeruliseks ning taasiseseisvunud Eestis pole erakorralisi valimisi kordagi toimunud. Isamaa esimees Urmas Reinsalu pakub, et hääletus võiks toimuda juba oktoobris koos kohalike valimistega. Tema sõnul on üks tee valitsuse enda ettepanek pärast umbusaldust, kui riigikogus enamuseks tuge ei leita.
Põhiseaduse järgi saab president kuulutada erakorralised valimised välja vaid piiratud juhtudel: kui riigikogu ei suuda korduvalt kinnitada peaministrit, kui valitsus pärast umbusaldust ise uusi valimisi taotleb, kui riigikogu jätab riigieelarve kinnitamata või teatud rahvahääletuse stsenaariumite korral.
Koalitsioonierakonnad jahutavad ootusi. Reformierakonna aseesimees Maris Lauri ütleb, et valimisi ei pea kartma, kuid otsuseid ei tohi teha pelgalt reitingute põhjal, mis ajas kõikuvad. Ta meenutab, et ka Isamaa reiting oli mõne aasta eest kriitiliselt madal, ent partei püsis. Keskerakonna aseesimees Lauri Laats nendib, et opositsioon püüab koalitsiooni ühtsust murendada, kuid opositsioonis endaski pole täielikku üksmeelt.
Sotsiaaldemokraatide aseesimees Tanel Kiik rõhutab, et kuni praegusel valitsusel on enamus, on jutt erakorralistest valimistest pigem ootuste üleskütmine, sest parlamendis puudub selleks matemaatiline toetus. EKRE esindaja Anti Poolamets peab tõenäoliseks, et Reformierakond leiab vajadusel uue partneri ja jätkab enamusega; tema hinnangul tuleks pigem muuta põhiseadust, et tulevikus oleks erakorralisi valimisi lihtsam algatada, kuid see oleks mitmeaastane protsess.
Järgmised korralised riigikogu valimised toimuvad 2027. aastal.
🔮 Kui see sõnum Sind puudutas, jaga seda ka oma sõpradega!
Aidates teistel leida valgust, tood valgust ka enda ellu. Vajuta "Jaga" ja lase headusel levida.
