Elu ei oota. Ta voolab edasi nagu jõgi, mis ei peatu ka kõige kaunima kivi ees – ta uhub ümber, voolab mööda ja liigub edasi. Nii peaksime ka meie elama – liikudes, kasvades, otsides, julgedes. Sest oodata kedagi, kes võib-olla ei tulegi, on nagu seista kaldal ja loota, et tuul toob tagasi laeva, mis on ammu silmapiiri taha kadunud.
Inimesed, kes tõeliselt peavad sind oluliseks, leiavad tee sinuni – isegi läbi tormi, läbi vaikuse, läbi vahemaa. Nende jaoks pole vaja peatuda ega oodata. Nad tulevad, kui aeg on õige, ja siis ei pea keegi enam tagasi vaatama.
Aga kui sa jääd paigale, jääd ootama, jääd lootma… võid jääda seisma ka omaenda elu teele. Unistused ja võimalused mööduvad nagu jaamad rongi aknast – iga hetk, mil sa viibid kohas, kus sa enam kasvada ei saa, on hetk, mil elu libiseb mööda.
Liigu. Ela. Armasta. Kaota ja leia. Ole edasi minemas, mitte ootamas. Sest see, kes sind vajab, see, kellele sa päriselt korda lähed – ta ei lase sul minna liiga kaugele. Ta jookseb sulle järele.
Aga sina – sina ei jää ootama. Sest sa tead, et elu on liikumises, ja tõeline side ei kao kunagi kaugusesse, vaid leiab alati tee kaasa.
#janarkeel#eluwww.janarkeel.eu
🔮 Kui see sõnum Sind puudutas, jaga seda ka oma sõpradega!
Aidates teistel leida valgust, tood valgust ka enda ellu. Vajuta "Jaga" ja lase headusel levida.
