ELi majandus alustas 2025. aastat oodatust mõnevõrra tugevamal alusel. Prognooside kohaselt on majanduskasv tänavu siiski tagasihoidlik, kuid kiireneb mõnevõrra 2026. aastal hoolimata suurenevast ülemaailmsest poliitilisest ebakindlusest ja kaubanduspingetest.
Eesti reaalne SKP peaks pärast kaks aastat kestnud langust 2025. aastal 1,1% kasvama. Eratarbimine, investeeringud ja valitsemissektori kulutused samuti veidi kasvavad, kuigi tollitariifid ja ebakindlus pärsivad eksporti ja erainvesteeringuid. Prognoosi kohaselt kasvab reaalne SKP 2026. aastal 2,3%, kuna ebakindlus tõenäoliselt mõnevõrra hajub. Inflatsioon on endiselt kõrge ja peaks 2025. aastal olema keskmiselt 3,8%, arvestades mitut maksutõusu, mis tõstavad ka hindu. Inflatsioon peaks 2026. aastal aeglustuma 2,3%ni. Eesti valitsemissektori eelarvepuudujäägiks prognoositakse 2025. aastaks 1,4% SKPst ja 2026. aastaks 2,4% SKPst. See suurendab ka valitsemissektori võla suhet SKPsse, mis peaks 2026. aastal jõudma 25,4%-ni. Töötuse määr Eestis jääb prognoosi kohaselt nii 2024. kui 2025. aastal 7,6% juurde.
ELis tervikuna kasvab reaalne SKP 2025. aastal 1,1% ja euroalal 0,9%, mis on üldjoontes sama tempo kui 2024. aastal. 2026. aastal peaks majanduskasv kiirenema ELis 1,5 %-ni ja euroalal 1,4 %-ni. Euroala koguinflatsioon peaks aeglustuma 2,4%-lt 2024. aastal keskmiselt 2,1%-le 2025. aastal ja 1,7%-le 2026. aastal. ELis tervikuna järgib inflatsioon oodatavalt samasugust dünaamikat ning langeb 2024. aasta veidi kõrgemalt tasemelt vähem kui 2% peale 2026. aastal.
Majanduse ja tootlikkuse volinik Valdis Dombrovskis: „ELi majandus näitab vastupanuvõimet suurte kaubanduspingete ja ülemaailmse ebakindluse suurenemise tingimustes. Tugeva tööturu ja kasvavate palkade toel peaks majanduskasv 2025. aastal jätkuma, kuigi mõõdukas tempos. Inflatsioon väheneb prognoositust kiiremini ja püsib sel aastal 2% eesmärgi saavutamise ajakavas. Me ei tohi siiski valvsust kaotada. Väljavaateid ohustavad endiselt langusriskid, seega peab EL võtma otsustavaid meetmeid oma konkurentsivõime parandamiseks.“
Väljavaated halvenevad, kuid majandus peab vastu
2024. aasta viimases kvartalis registreeriti ELi majanduses peamiselt tänu tugevale sisenõudlusele oodatust suurem kasv (0,4%). Positiivne hoog jätkus ka 2025. aasta esimeses kvartalis ning esialgsete andmete kohaselt oli SKP reaalkasv 0,3%.
Tänases prognoosis korrigeeritakse majanduskasvu väljavaateid märkimisväärselt allapoole. See on suuresti tingitud maailmakaubanduse väljavaadete nõrgenemisest ja suuremast ebakindlusest kaubanduspoliitikas.
Kevadprognoos põhineb teatavatel eeldustel kaubandustariifide kohta. ELi ja peaaegu kõigi teiste kaubanduspartnerite USAsse imporditavate kaupade suhtes kehtivad tollimaksud jäävad mudeli kohaselt 9. aprillil kindlaks määratud 10% tasemele, välja arvatud kõrgemad tollimaksud terasele, alumiiniumile ning autodele (25%) ning teatavate toodete (farmaatsiatooted ja mikroprotsessorid) tollimaksuvabastused. Eelduseks on, et kahepoolsed tollimaksud USA ja Hiina vahel on madalamad kui 9. aprillil kohaldatud tariifid, kuid piisavalt kõrged, et vähendada märkimisväärselt USA ja Hiina kaubavahetust. Tariifid, milles Hiina ja USA 12. mail lõpuks kokku leppisid, on osutunud eeldatust madalamaks, kuid siiski piisavalt kõrgeks, et mitte ümber lükata eeldust, et USA ja Hiina kaubandussuhted on löögi all.
Prognoosi kohaselt on üleilmne majanduskasv väljaspool ELi nii 2025. kui ka 2026. aastal 3,2%, mis on vähem kui 2024. aasta sügisel prognoositud 3,6%. Selline allapoole korrigeerimine kajastab suuresti nii USA kui ka Hiina väljavaadete nõrgenemist. Ülemaailmse kaubanduse aeglustumine on veelgi järsem.
Sellest tulenevalt näitab prognoos, et ELi eksport kasvab sel aastal vaid 0,7%, kusjuures kaupade eksport taas väheneb, kuid seda tasakaalustab osaliselt teenuste ekspordi vastupanuvõime, kuna kaubanduspinged mõjutavad neid vähem. 2026. aastal peaks ekspordikasv kiirenema 2,1%-ni.
Ebakindlus mõjutab sisenõudlust rohkem kui tariifid. Kapitali kogumahutus põhivarasse vähenes 2024. aastal 1,8%, kuid pärast seda on investeeringud mõõdukalt taastunud. Taastumine on siiski tagasihoidlikum kui sügisel eeldati, kuna väiksem majandusaktiivsus vähendab kapitalivajadust. Turu ebastabiilne reageerimine kaubanduspingetele avaldab ka suuremat mõju rahastamistingimustele. Prognoositakse, et investeeringud suurenevad 2025. aastal 1,5% ja kiirenevad 2026. aastal 2,4%-ni. Kiirenemine on tingitud taristusse ning teadus- ja arendustegevusse tehtavatest investeeringutest, muu hulgas tänu taaste- ja vastupidavusrahastust ning ühtekuuluvusfondist antavatele toetustele ning elamuehitusele. 2026. aastal peaksid taastuma ka investeeringud seadmetesse.
Eratarbimise puhul eeldatakse, et kasv on sügisel prognoositust veidi suurem, jõudes 2025. aastal 1,5%ni ja 2026. aastal 1,6%ni. See on suuresti tingitud suuremast kasvutempost 2024. aastal ja endiselt vastupidavast tööturust inflatsioonisurve kiire leevenemise kontekstis. Suurem säästmine piirab siiski jätkuvalt tarbimise dünaamikat.
Tööturg on endiselt tugev ja reaalpalk kasvab
2024. aastal tõi tööhõive kasv kaasa 1,7 miljoni uut töökohta ELi majanduses, saavutades uue rekordtaseme. Hoolimata tagasihoidlikust majanduskasvust peaks tööhõive prognoosiperioodi lõpuks kasvama veel 2 miljoni töökoha võrra. Töötuse määr peaks 2026. aastal langema ajalooliselt madalaimale tasemele (5,7%).
Pärast seda, kui nominaalpalga kasv 2024. aastal 5,3% suurenes, aeglustub see 2025. ja 2026. aastal taas. Reaalpalga kasv jätkub ja eeldatavasti taastab see täielikult viimastel aastatel järsult kiirenenud inflatsiooni mõjul kaotatud ostujõu .
Inflatsioon väheneb
2022. aasta lõpus alanud inflatsiooni aeglustumine jätkub. Pärast langemist 2,4%-le 2024. aastal peaks euroala tarbijahindade harmoneeritud indeksi (THHI) inflatsioon saavutama Euroopa Keskpanga 2% eesmärgi juba 2025. aastal ning langema veelgi 2026. aastal.
Energiatoorme hinnad on alates 2024. aasta sügisest märkimisväärselt langenud ja peaksid seda trendi jätkama. Samuti peaks tugevam euro suurendama inflatsioonisurvet.
Puudujäägid veidi suurenevad
Pärast seda, kui ELi valitsemissektori eelarvepuudujääk vähenes 2024. aastal 3,2%-le, peaks see 2025. aastal suurenema 3,3%-le ja jääma 2026. aastal samale tasemele.
Võla suhe SKPsse peaks pärast neli aastat kestnud suhteliselt kiiret vähenemist ELi tasandil suurenema 2025. aastal 83,2%-le SKPst ja 2026. aastal 84,5%-le SKPst.
Ebakindlus püsib
Väljavaateid ähvardavad langusriskid. Maailmakaubanduse edasine killustatus võib vähendada SKP kasvu ja taastada inflatsioonisurve. Kliimaga seotud katastroofid on samuti sagedasemad ja kujutavad endast püsivat ohtu majanduskasvule.
Positiivse poole pealt võib ELi majanduskasvu toetada ELi ja USA kaubanduspingete edasine leevendamine või ELi kaubavahetuse kiirem laienemine teistesse riikidesse, sealhulgas uute vabakaubanduslepingute kaudu. Ka suuremad kaitsekulutused võivad toetada majanduskasvu. ELi majanduse vastupanuvõimesse annavad panuse konkurentsivõimet toetavad reformid, nagu ühisturu süvendamine, hoiuste ja investeeringute liidu väljakujundamine ning halduskoormuse vähendamine.
Taust
Käesolev prognoos põhineb tehnilistel eeldustel vahetuskursi, intressimäärade ja kaubahindade kohta 25. aprilli seisuga. Kõigi muude sissetulevate andmete puhul, sealhulgas valitsuse poliitikat käsitlevate eelduste puhul, võetakse prognoosis arvesse kuni 30. aprillini (kaasa arvatud) saadud teavet. Kui uusi poliitikameetmeid ei ole välja kuulutatud ja piisavalt täpselt kirjeldatud, eeldatakse prognoosides, et poliitikat ei muudeta.
Euroopa Komisjon avaldab igal aastal kaks majandusprognoosi (kevadel ja sügisel), mis hõlmavad mitmesuguseid majandusnäitajaid kõigi ELi liikmesriikide, kandidaatriikide, EFTA riikide ning teiste peamiste arenenud ja tärkava turumajandusega riikide kohta.
Euroopa Komisjoni 2025. aasta sügiseses majandusprognoosis ajakohastatakse käesolevas väljaandes esitatud prognoose ja need esitatakse eeldatavasti 2025. aasta novembris.
🔮 Kui see sõnum Sind puudutas, jaga seda ka oma sõpradega!
Aidates teistel leida valgust, tood valgust ka enda ellu. Vajuta "Jaga" ja lase headusel levida.
