Eesti elektritarbijatel tuleb valmis olla uute kulude tekkimiseks. Kuigi Elering tasub sagedusreservide eest vähemalt aasta lõpuni, on Riigikogus arutlusel uue saartalitlustasu kehtestamine, mis lisanduks samuti tarbija elektriarvele.
Alexela juht hoiatab pretsedenditu hinnakasvu eest
Alexela juhatuse esimees Marti Hääl tõstatas hiljuti sotsiaalmeedias teema, kutsudes üles rakendama kiireid lahendusi, et peatada elektrienergia kogukulu kiire kasv. Tema sõnul on viimase aja lisakulud, mis tekivad kas energiafirmadele või süsteemihaldurile Eleringile, paratamatult jõudmas tarbijateni.
Näiteks:
- Desünkroniseerimine tõstis veebruaris bilansienergia hinna kolmekordseks.
- Soome ja Eesti vahelise elektrihinna erinevuse katmise maksid energiafirmad veebruaris oma taskust, kuid see kulu kandub tulevikus tarbijatele edasi.
Elering: bilansihaldurid mõjutavad hindu
Elering selgitas ERR-ile, et süsteemi tasakaalu toetavad bilansihaldurid maksavad madalamat hinda, samas kui need, kes põhjustavad ebabilanssi, maksavad rohkem. Hind sõltub turuosaliste planeerimisvõimest ja odavamate juhitavate võimsuste olemasolust.
Estlink 2 remont ja FTR-instrumendid
Veebruaris kasvas elektrihinna erinevus Eesti ja Soome vahel üle 100 €/MWh. Selle riski maandamiseks müüb Elering hinnariski maandamise instrumente ehk FTR-e. Kuna Estlink 2 on kuni augustini rikkis, toimub kauplemine ainult Estlink 1 kaudu. FTR-e rahastatakse ülekoormustasust, mis võimaldab pakkuda tarbijale fikseeritud hinnaga pakette.
Sagedusreservid – kulud kasvavad, lahendused viibivad
Sagedusreservide hoidmiseks ostab Elering tootmisvõimsusi reservi päev-ette turult. Algne plaan nägi ette, et alates 1. juulist maksavad sagedusreservide eest nii tootjad kui tarbijad (5,31 €/MWh kummaltki). Valitsus otsustas aga, et kuni aasta lõpuni tasub Elering need kulud ülekoormustasu arvelt.
Kas kulud kasvavad oodatust rohkem?
Marti Hääl kahtleb, kas Eleringi prognoositud 60 miljonit eurot aastas on piisav. Elering ise tunnistas, et tegelik kulu sõltub turu pakkumisest ja võib prognoositust erineda:
- Veebruaris kulus sagedusreservidele 3 miljonit eurot.
- Märtsis kerkis see juba 11 miljonini.
Põhjus: turul on liiga vähe pakkujaid. Näiteks Leedu Kruonise jaam oli hoolduses ning Läti osalus jäi oodatust väiksemaks. Elering töötavat partneritega selle nimel, et turule tuua uusi pakkujaid, sealhulgas taastuvenergia põhiseid reservide allikaid ja akusid.
Tulevased tasud jäävad ebaselgeks
Kuigi hetkel katab sagedusreservide kulu Elering, võib 2025. aastal see kohustus taas langeda tarbijale. Nagu Hääl rõhutas: isegi kui tootja tasub poole tasust, lisab ta selle omahinna kaudu lõpptarbijale edasi – kokkuvõttes maksab kõik kinni tarbija. Kui piirkonnas ei lisandu piisavalt juhitavaid tootmisvõimsusi, võivad tasud veelgi kasvada.
Tasude määr selgub jooksvalt
Eleringi juhatuse liige Erkki Sapp selgitas, et tasude määr (5,31+5,31 €/MWh) võib muutuda vastavalt turuhindadele ja vajadusele. Täpne tasu selgub alati kaks kuud enne selle rakendumist.
Ülekoormustasu – miljardites kogutud raha
Elering tasub hetkel sagedusreservide kulud ülekoormustasu arvelt. Aastas kogutakse selle kaudu üle 100 miljoni euro. Kokku on Elering kogunud ülekoormustasu aastate jooksul 643 miljonit eurot, millest eelmise aasta lõpuks oli alles 337 miljonit.
