Noorus ja vanadus on nagu kulgemine läbi aja uduse loori, kus homne päev pole kunagi kindel saabuvat. Täna võib olla viimane päev meie kõigi jaoks, seega on iga hetk hindamatu aare, mida tuleks kasutada täiel määral, ilma ootamata ja edasi lükkamata.
Ära jäta täna tegemata seda, mis võib olla homse jaoks liiga hilja. Ära lükka edasi naeratust, kallistust, suudlust või sooja sõna andmist, sest homset võib-olla ei tulegi. Kahetsuse vältimiseks tuleb elada täiel rinnal iga päev, olles kohal igas hetkes ja täites südame soove.
Olles teadlik sellest, et homset ei pruugi tulla, peaksime olema valmis väljendama oma armastust ja hoolivust lähedastele ja sõpradele igal võimalusel. Toetades neid, avaldades armastust, andestades ja paludes andestust ning jagades tänusõnu, me muudame iga päeva eriliseks.
Elu õpetab meile, et me ei tea kunagi, millal saab olema viimane kord, kui me saame oma lähedaid näha või nendega jagada armastust ja rõõmu. Seega, olge tähelepanelikud ja hoidke üksteist, sest armastuse keel on ühtlasi ka kõige võimsam side inimeste vahel.
Hoitud olge, sõbrad ja lähedased, sest igas päevas peitub hindamatu aare elamiseks ja armastamiseks.