Eesti tööturg 2024. aastal oli üldiselt stabiilne, kuigi hõive vähenes mitmes valdkonnas, selgub Eesti Panga ülevaatest. Kõige suurema languse kogenud tööstussektoris vähenes hõive ligi seitse protsenti, kuid aasta lõpus toimus väike kasv. Samuti jätkus hõive kahanemine mitmes teises sektoris, näiteks ehituses ja kaubanduses.
Eesti suurim kauplustekett Coop, kus töötab 6000 inimest, pidi eelmisel aastal sulgema mitmeid poode. Coopi personalidirektori Kerstin Jaani sõnul on ettevõtted sunnitud otsima lahendusi, kuidas ellu jääda ja tulevikus edukalt tegutseda. Ta toonitas, et kuigi tehnoloogia ja targemad lahendused võivad töötajate arvu vähendada, ei ole Coopi puhul tegemist suurte koondamistega.
Ehitussektoris vähenes tegevus maht seitse protsenti. Kõige keerulisem on olukord taristuehituses, kus suured maanteeprojektid on vähenenud ja paljuski keskendutakse Rail Balticu ehitusele. Taristuehituse liidu tegevdirektor Tarmo Trei sõnul on sektori töötajate arv langenud kolm protsenti, kuid loodetakse, et olukord ei halvene enam.
Eesti Panga ökonomisti Orsolya Soosaare sõnul on tööstussektoris aga hakanud olukord paranema ja hõive ootused on suurenenud. Seevastu kaubandussektoris on hõiveootused madalad, kuna eratarbimine kasvab, kuid jaekaubanduse käive on langenud.
Eelmisel aastal püsis tööturg suhteliselt stabiilsena, kuna majandus hakkas tasapisi väljuma madalseisust. Palgatöötajate arv vähenes maksudeklaratsioonide järgi, kuid ettevõtted ei ole oma töötajatest loobunud, kartes, et töötajaid koondades on hilisem uuesti värbamine kallis ja keeruline.
Töötuse määr oli 2024. aasta lõpus 7,4%, kuid see on oodata aeglaselt kahanemas lähitulevikus.
