Eesti lõpetab kõnelused Venemaaga Narva jõe navigatsioonipoide teemal, sest hoolimata pingutustest jõuda Venemaaga navigatsioonipoide asukoha üle kokkuleppele, ei ole see vilja kandnud.
Venemaa piirivalve eemaldas läinud aasta 23. mai varahommikul Narva jõel ühepoolselt 25 poid, mille Eesti oli paigaldanud navigatsiooni lihtsustamiseks. Välisministeeriumi juriidiliste ja konsulaarküsimuste asekantsler Kerli Veski ütles, et Eesti on aasta jooksul üritanud mitmel erineval moel jõuda Venemaaga navigatsioonipoide intsidendi vaidluses kokkuleppele, kuid tulutult. „Venemaa ei nõustunud jõepõhja ühismõõtmisega, et täpsustada faarvaatri ja seega kontrolljoone asukohta, ega andnud meile vastust, kus on Venemaal eriarvamused.“
„Tegime sel kevadel uue ettepaneku navigeerimisperioodiks poide asukohas kokkuleppe saavutamiseks, kuid ka see ei viinud konstruktiivse tulemuseni. Seetõttu otsustasime lõpetada kõnelused Venemaaga navigatsioonipoide teemal, sest see on perspektiivitu,“ ütles Veski.
„Venemaa soovimatus teha konstruktiivset koostööd navigatsioonipoide paigaldamisel raskendab Narva jõel navigeerimist, mistõttu tuleb jõel seilates olla endiselt tähelepanelik, et ei satuks Eesti vetest väljapoole,“ ütles politsei-ja piirivalveameti peadirektori asetäitja piirivalve alal Veiko Kommusaar. Ta lisas, et Politsei- ja Piirivalveamet tugevdab kontrolljoone valvamise meetmeid ning Narva jõel aitavad turvalisust tagada Frontexi piirivalvurid.
Kommusaar selgitas, et suvekuudeks Eesti osaliselt poisid jõkke ei pane, sest see tekitab vaid segadust: „Navigatsioonipoisid pole jõele mõtet paigaldada nii, et kahe poi vahele jääb mitu käänukohta, sest ühe poi juurest otse teiseni sõites võib siiski navigatsioonivigu juhtuda. Proovisime Venemaa piiriesindusega saavutada kokkuleppe kõikide poide paigaldamiseks, kuid konstruktiivset arutelu ei tekkinud. Suurendame suvel siiski piirkonnas patrullide arvu, et ebaseaduslikele piiriületustele kiiremini reageerida. Narva jõe piiri valvame aastaringselt, vaatamata sellele kas poid on vees või mitte ning sellest sõltumata peavad ka piiriveekogul liikujad olema hoolikad. Inimestel tuleb arvestada ka Venemaa poolt tulevate GPS häiringutega ning soovitame vee peal hoida võimalikult lähedale Eesti poolsele kaldale.“
„Eesti ja Venemaa vahel asuv ajutine kontrolljoon, mis on ka NATO ja Euroopa Liidu kontrolljoon, on endises kohas ja siin ei ole ega tule muutusi,“ ütles Veski.
Veski sõnas, et kahjuks on selline ebakonstruktiivne tegevus Venemaa tavapärane taktika. „Eesti sellest ei heitu,“ rõhutas ta. „Jätkame tihedat koordinatsiooni liitlaste ja partneritega, et tagada nii oma riigi kui laiemalt Euroopa julgeolek.“
