Eesti kutsekeskharidus uueneb tänu uutele atraktiivsetele õppekavadele

Kutsehariduse ja oskuste poliitika osakonna juhataja Triin Laasi-Õige sõnul on uued õppekavad järgmine loogiline samm kutsehariduse arendamisel: “Eesti tööturg vajab üha enam spetsialiste, kellel on lisaks erialastele oskustele ka tugevad üldhariduslikud teadmised ja üldoskused. Uute kutsekeskhariduse õppekavadega laiendame noorte valikuvõimalusi, saamaks veel parema ettevalmistuse nii töömaailmas edukaks hakkama saamiseks kui õpingute jätkamiseks kõrghariduse tasemel. Üldharidusõpingute mahu kasv kutsehariduses loob noortele võrdsed võimalused gümnaasiumiõpilastega ning paremad eeldused kohanemaks aina keerukamaks muutuva tööga. Kutsekeskharidus ei ole haridustee lõpp, vaid stardiplatvorm kõrgematele kvalifikatsiooni ja hariduse tasemetele.”

Uued õppekavad on osa laiemast kutsehariduse reformist, mille eesmärk on muuta kutseõpe konkurentsivõimeliseks ja atraktiivseks valikuks rakendusliku keskhariduse omandamiseks, mis võimaldab nii edukat tegutsemist tööturul kui õpingute jätkamist kõrgemal haridustasemel. Õppekavade uuendamisega ja üldharidusõpingute tugevdamisega muutub õppeaeg tänastelt valdavalt 3 ja 3,5-aastastel õppekavadelt 4-aastani. See võimaldab lõpetada kutsekeskharidusõppe lisaks kutseoskuseid tõendavale tunnistusele ka kooli- või riigieksami tunnistusega.

Uute kutsekeskhariduse õppekavade peamine erisus võrreldes üldkeskharidusega on see, et, pakutakse kaks ühes lahendust – teadmised ja oskused.
Õppekavad on loodud koolidega koostöös ning ei ole kitsa eriala põhised, vaid pakuvad laiemat valdkonnapõhist haridust koos spetsialiseerumistega.

Uued kutsekeskhariduse õppekavad alates 2025/26. õppeaastast:

• Bio- ja keemiatööstuse tehnoloogia – keskendub biotehnoloogiale, veekäitlusele, keemiliste protsesside juhtimisele ja laboritööle.
• Ehitustehnoloogia – pakub teadmisi ja oskusi ehitusviimistluses, betoonkonstruktsioonide ehituses ning puitkonstruktsioonide ehituses.
• Ilu- ja heaoluteenused – ühendab juuksuritöö, spaateeninduse ning ilu- ja heaoluteenuste valdkonna kompetentsid.
• Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia – suunatud tarkvaraarendusele, IT-süsteemide haldusele ja küberturbele.
• Jätkusuutliku ettevõtluse korraldus – fookuses on turundus, raamatupidamine, projektijuhtimine ning jätkusuutlik ettevõtlus.
• Külalismajandus – hõlmab toitlustust, teenindust, majutust, turismi ja üritusturundust.
• Logistika ja laokorraldus – keskendub veokorraldusele, laotööle ja kaubanduse logistikale.
• Masintöötlustehnoloogia – suunatud metalli- ja masinatööstuse spetsialistide koolitamisele.
• Side- ja võrgutehnoloogia – keskendub telekommunikatsiooni, andmesidevõrkude ja küberturbe valdkondadele.
• Tekstiiltoodete disain ja -tehnoloogia – hõlmab rõivaste ja tekstiilide tootmist, disaini ning ringmajandust.
• Toiduainete tehnoloogia – valmistab ette spetsialiste pagari-, piima- ja lihatoodete tehnoloogia valdkonnas.
• Tööstuse digitehnoloogia – keskendub robootikale, mehhatroonikale ja tööstusautomaatikale.
• Visuaalmeedia tehnoloogia – hõlmab foto-, video-, trüki- ja multimeedia tootmist.

Uutes õppekavades on põhiained eesti keel, matemaatika, loodus- ja sotsiaalained ning võõrkeeled senisest mahukamad ja sisukamad ning õpilased saavad hea ettevalmistuse, et sooritada riigieksamid. Samuti võimaldab uus kutsekeskharidus personaalseid õpiteid, pakkudes laiapõhjalistele teadmistele lisaks huvipõhiseid spetsialiseerumisvalikuid.

Eelnõu on saadetud partneritele kooskõlastamiseks, sealhulgas tööandjatele, kutseõppeasutustele ja sotsiaalpartneritele. Uued õppekavad töötati välja koostöös ettevõtete, kutse- ja erialaliitude ning haridusasutustega, et tagada nende vastavus tööturu vajadustele.

Eelnõuga saab tutvuda siin avaneb uues vahekaardis.