Eesti plaanib Euroopa Komisjoni toel võtta laenu kuni 3,6 miljardit eurot, et rahastada kaitsekulusid. Raha eest soetataks näiteks keskmaa- ja lühimaa õhutõrjeraketid, suurtükimürsud, jalaväe lahingumasinad ning täiendataks mereväelaevastikku.
Kevadel välja pakutud Euroopa taasrelvastamise plaani järgi laenab Euroopa Komisjon rahvusvahelistelt turgudelt kuni 150 miljardit eurot, jagades selle liikmesriikidele edasi soodsamatel tingimustel, kui nad üksinda saaksid.
Rahandusministeeriumi riigikassa osakonna juhataja Janno Luurmehe sõnul on Eesti huvi olemas ja Kaitseministeerium on esitanud esmase taotluse Euroopa Komisjonile. Laenu summa (2–3,6 miljardit eurot) ja periood pole veel lõplikult otsustatud, kuid maksimaalne tähtaeg võib ulatuda 45 aastani.
Komisjoni kõrgema krediidireitingu tõttu saaks Eesti madalama intressiga laenu. Hinnanguliselt võiks iga miljardi euro pealt säästa umbes neli miljonit eurot aastas. Näiteks on Eesti ja Euroopa Komisjoni kümneaastaste võlakirjade intressivahe ligikaudu 0,4 protsenti.
Eelnevalt on Eesti laenanud pankadelt või investeerimispankadelt, kuid relvade ja laskemoona ostuks nad tavaliselt laenu ei anna. Euroopa Komisjoni programmil sellist piirangut ei ole, kuid vähemalt kaks kolmandikku hangitavast varustusest peab olema Euroopa Liidu päritolu.
Kaitseministeeriumi NATO ja Euroopa Liidu osakonna juhataja Kalle Kirsi sõnul rahastatakse kaitselaenust eelkõige ühisprojekte teiste riikidega. Varasemalt on keskmaa õhutõrjesüsteeme Iris-T hangitud koos Läti ja Saksamaaga ning sarnast koostööd plaanitakse jätkata.
Eesti valitsus peab hiljemalt novembri lõpuks esitama Euroopa Komisjonile detailse kava, milliseid kaitseprojekte selle laenu abil rahastatakse.
🔮 Kui see sõnum Sind puudutas, jaga seda ka oma sõpradega!
Aidates teistel leida valgust, tood valgust ka enda ellu. Vajuta "Jaga" ja lase headusel levida.
