- aprillist jõustub uus etapp Soome ja Eesti vahelises automaatses andmevahetuses. Esimesena hakkavad kahe riigi rahvastikuregistrid jagama surmaandmeid, järgmise sammuna hakatakse jagama teavet elukohavahetuste kohta.
Eesti ja Soome teevad andmevahetuses koostööd alates 2006. aastast, mil kaks riiki hakkasid vahetama infot Soomest Eestisse ja Eestist Soome kolinud kodanike kohta.
Aastal 2022 sõlmitud leping lõi võimalused koostööd andmevahetuse vallas laiendada. Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas ütles, et kuna mõlemas riigis on samasugune X-tee, on andmete vahetamine tehniliselt lihtne ning uuendatud andmed on teises riigis kohe kättesaadavad.
Esimesena hakkavad alates teisipäevast liikuma surmaandmed.
“Täna on nii, et kui inimesed surevad vastastikku riikides, siis peavad sugulased pabereid vedama, et pärimist alustada ja igasuguseid kontosid kinni panna. Sel kuul alustame esimeses etapis surmaandmete vahetusega, mis tähendabki seda, et kui Eesti kodanik näiteks sureb Soomes, siis Soome annab automaatselt Eestile teada ja need andmed on ka Eestil olemas. Sugulased ei pea vedama enam surmatunnistusi ja ei pea alustama siin andmete jagamist. See on inimestele, kellel niigi on raske, päris suur tugi,” selgitas Pungas. Märtsi alguse seisuga elab Soomes pisut üle 55 000 Eesti kodaniku ja Eestis pea 7500 Soome kodanikku. Uuendatud lepingu järgmine etapis hakatakse korrastama ka elukohavahetust käsitlevaid andmeid, mis puudutab otseselt umbes 9000 nii-öelda topeltelukohaga eestlast .
“Elukohaandmetega püüame aasta lõpuks valmis saada, et ei oleks inimesel kahes riigis korraga elukoht, et ühes riigis on öeldud, et ma elan Soomes ja teises riigis, et ma elan Eestis. Selle välistamiseks me oleme juba ka kõikidele nendele inimestele kirjutanud, kes elavad kahel pool korraga, ja teeme seda ka Soome kodanikele. Sest kui nüüd inimene ise midagi ette ei võta, hakkame automaatselt lõpetama ühe riigi elukohta,” sõnas ametnik.
Sestap soovitab siseministeerium kõikidel, kellel on mõlemal pool elukohad, see üle vaadata ja see ühel pool lõpetada.
Järgmise aasta lõpuks loodab siseministeerium teha kõik ettevalmistused ka perekonnasündmuste andmete jagamiseks.
“Kui näiteks Eesti kodanik Soomes sünnitab, siis ta ei pea ka seda paberit tooma. Tulevik peaks olema nii, et täsmahus andmevahetus on, et ühtegi paberit, mis on elusündmustega seotud, ei peaks Eesti ja Soome vahel kandma,” ütles Pungas
