Eesti inimeste oodatav eluiga on 79,5 aastat

Statistikaameti andmetel oli 2024. aastal eestimaalaste oodatav eluiga sünnimomendil 79,5 aastat. Selle näitajaga tegi Eesti Euroopa riikidest viimase kolme aastakümne kõige suurema tõusu. Eestimaalaste tervena elada jäänud aastad sünnimomendil on 58,7. 

„Kui 1994. aastal oli oodatav eluiga Eestis 66,5 aastat, siis 2024. aastal oli see 13 aasta võrra kõrgem ehk 79,5 aastat. Nii Lätis kui ka Leedus on sama aja jooksul oodatav eluiga tõusnud umbes üheksa aasta võrra. Kui Leedus on oodatav eluiga 77,6 aastat, siis Lätis 75,6 aastat,“ selgitas statistikaameti sotsiaalstatistika tiimijuht Eveli Voolens ja tõdes, et Lätis on oodatav eluiga üks madalamaid kogu Euroopas. Samal ajal Soomes, kus oodatav eluiga oli juba 1994. aastal 76,7 aastat, on see nüüdseks tõusnud 81,6 aastani ehk 4,9 aasta võrra.

Eesti inimeste oodatav eluiga jääb siiski alla Euroopa keskmisele, mis 2023. aastal oli 81,4 aastat. Kõrgeimate näitajatega riigid Euroopas on Šveits ja Hispaania, kus oodatav eluiga ületab 84 aastat.

80-aastaste ja vanemate seas moodustavad naised 74% elanikkonnast

„Eesti koos teiste Balti riikidega paistab Euroopa võrdluses silma suure soolise erinevusega oodatavas elueas. Kui Eestis on naiste oodatav eluiga 83,4 aastat, siis meestel 75,1 aastat – vahe on 8,3 aastat,“ selgitas analüütik. Euroopa Liidus keskmiselt oli 2023. aastal naiste oodatav eluiga 84 aastat ja meestel 78,7 aastat, mis teeb soolise erinevuse vaheks 5,3 aastat.

Erinevus elueas toob kaasa naiste osakaalu märkimisväärse suurenemise vanemates vanuserühmades. „Tööealises rahvastikus on meeste ja naiste arv veel suhteliselt võrdne, kuid vanuse kasvades hakkab meeste arv kiiremini vähenema. Seetõttu suureneb naiste osakaal oluliselt – näiteks 80-aastaste ja vanemate seas moodustavad naised juba 74% elanikkonnast,“ tõdes Voolens.

Tervena elatud aastate arv pöördus taas kasvule

2024. aasta andmetest selgub, et Eesti inimeste tervena elada jäänud aastad sünnimomendil on 58,7 aastat. „Eelmise aastaga võrreldes on tervena elatud aastate arv tõusnud 0,7 aasta võrra. Mehed elavad tervena 56,8 aastat ning naised 60,6 aastat,“ ütles analüütik.

Voolens selgitas, et aastast aastasse on näha, et linnalistes piirkondades elavad inimesed tervena mõne aasta võrra kauem kui maapiirkondades – 2024. aastal vastavalt 59,7 ja 56,5 aastat. Mullu vähenes maapiirkondades tervena elatavate aastate arv 0,4 aasta võrra, kuid linnalistes piirkondades tõusis 1,3 aasta võrra.

Kõrgharitud naiste oodatav eluiga on kõrgeim, nad elavad tervena ka kõige kauem

Oodatav eluiga arvutatakse vastava aasta suremusnäitajate põhjal. Viimastel aastatel on suremus olnud stabiilne, mistõttu on oodatav eluiga jätkanud tõusutrendis. Eluea pikenemine peegeldab ühiskonna arengut ning on tihedalt seotud ka teiste teguritega nagu inimese elukoht ja haridustase.

„Haridustase mõjutab tõepoolest inimeste elatustaset, millel omakorda on mõju tervisele ja oodatavale elueale. Nii on näiteks kõrgharidusega naiste oodatav eluiga keskmiselt 86 aastat, samas kui põhiharidusega meeste eluiga on 68,4 aastat. Sarnane erinevus tuleb välja ka tervena elatud aastate puhul. 2024. aasta andmetel elavad kõrgharidusega inimesed tervena keskmiselt 64,5 aastat, põhiharidusega inimesed vaid 48,6 aastat. Tuleb välja, et tervena elatud aastate arv kasvas 2024. aastal ainult kõrgharidusega inimeste hulgas. Madalama haridusega inimeste hulgas jäi see samaks või isegi vähenes,“ lausus Voolens.

Eestimaalaste oodatav eluiga on kõrgeim Tartu- ja Harjumaal

Eestlased elavad tervena mõnevõrra kauem kui mitte-eestlased, vastavalt 59,1 ja 57,7 aastat. Vahe on viimasel aastal oluliselt vähenenud, sest tervena elatud aastate arv kasvas möödunud aastal eelkõige mitte-eestlaste hulgas (1,4 aastat), samal ajal kui eestlaste hulgas ainult 0,2 aastat. Selgub, et mitte-eestlastest mehed ja eestlastest mehed elavad tervetena võrdse arvu aastaid, erinevus on ainult naiste hulgas. 

Maakondade arvestuses on eestimaalaste oodatav eluiga kõrgeim Tartu- ja Harjumaal – mõlemas keskmiselt 80,6 aastat. „Oodatav eluiga on kõrgem linnalistes piirkondades (80,6 aastat) ja madalam maalistes piirkondades (77,9 aastat),“ lisas Voolens. Madalaim oodatav eluiga on Ida-Virumaal, kus see on 77 aastat. Sugude arvestuses on kõrgeim eluiga Saaremaa naistel (85 aastat) ja madalaim Ida-Virumaa meestel (71,4 aastat).

 

Oodatav eluiga sünnimomendil on keskmine vanus, milleni vastsündinu eeldatavalt elab, kui ajavahemikule iseloomulikud suremuse näitajad ei muutu. Oodatava eluea arvutamise metoodika on lahti kirjutatud metoodikadokumendis.

2023. aasta andmed teiste Euroopa riikide oodatava eluea kohta on leitavad Eurostati andmebaasist.

Tervena elada jäänud aastad sünnimomendil näitavad keskmist aastate arvu, mida elab inimene tõenäoliselt igapäevategevuste piiranguteta, kui suremus ja rahvastiku tervise näitajad jäävad samaks. Selle näitaja arvutamise üks komponent on küsitlusuuringuga saadav info selle kohta, mil määral on inimestel olnud vähemalt viimasel kuuel kuul mõne terviseprobleemi tõttu piiratud igapäevategevus. Arvesse lähevad ainult need vastused, kus inimene ütles, et ta ei ole terviseprobleemi tõttu üldse piiratud olnud.

Statistikatööde „Rahvastik“ ja „Eesti sotsiaaluuring“ avaliku huvi peamine esindaja on sotsiaalministeerium, kelle tellimusel statistikaamet andmeid analüüsib.

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.

Loe teisi uudiseid SIIT