E-konsultatsioon on oluline tööriist perearstide ja eriarstide koostöös. See pakub perearstidele kiiret ja tõhusat võimalust konsulteerida eriarstiga patsiendi tervisekaebuste osas, suunata patsient vajaduspõhiselt eriarstiabile ning kujundada esmane raviplaan. E-konsultatsioon võimaldab vastavalt patsiendi kaebustele saada abi kiiremini kui tavapärase saatekirja alusel.
Kui 2013. aastal alustati e-konsultatsioonidega vaid kahe eriala lõikes, siis tänaseks on süsteem laienenud pea kõigile erialadele. Aastal 2024 hõlmas e-konsultatsioon ligi 40 eriala, võimaldades perearstidel konsulteerida näiteks ortopeedide, neuroloogide, endokrinoloogide ja paljude teiste spetsialistidega.
Statistika räägib enda eest
2024. aastal viidi läbi ligi 100 000 e-konsultatsiooni kogumaksumusega 2,9 miljonit eurot. E-konsultatsioon moodustas 14% kõigist ambulatoorsetest saatekirjadest.
Kõige enam kasutati e-konsultatsiooni ortopeedia (ca 19 000 konsultatsiooni) ja neuroloogia (ca 12 000 konsultatsiooni) valdkondades. Ülejäänud erialadel jäi konsultatsioonide arv alla 7000.
Tervise Infosüsteemi andmetel piisab e-konsultatsioonist ligikaudu 40% juhtudest, mis tähendab, et eriarsti vastuvõtt ei ole vajalik ja patsiendi juhtumit käsitleb edasi perearst. Möödunud aastal selgus 34% e-konsultatsioonide puhul, et patsient ei vajanudki eriarsti vastuvõttu, mis aitas hinnanguliselt säästa ligi 400 000 eurot.
Teenuse väärtus ei seisne aga üksnes rahalises kokkuhoius – märkimisväärne on ka ajavõit nii arstide kui ka patsientide jaoks. Füüsilise visiidi vajadus väheneb ning patsiendid saavad oma tervisemurele kiiremini vastuse.
Arstide tagasiside: vajalik, kuid vajab arendamist
Hoolimata teenuse olemasolust ja laialdasest kättesaadavusest, esineb perearstipraksiste vahel suuri erinevusi e-konsultatsioonide kasutamises. Näiteks oli 61 raviasutuses e-konsultatsioonide osakaal alla 5% kõigist saatekirjadest, samal ajal kui mõnes praksises moodustasid need koguni 44%.
Tervisekassa e-konsultatsiooni kasutamise küsitlusest selgus, et 91% perearstidest kasutab e-konsultatsiooni teenust iganädalaselt. Samas vastavad vaid ligi pooled eriarstidest e-konsultatsioonidele mitu korda nädalas.
Kiired vastused ja kiire abi olid peamised eelised, mida perearstid e-konsultatsiooni teenuse juures esile tõid. 77% eriarstide hinnangul parandab e-konsultatsioon eriarstiabi kättesaadavust. Lisaks leidis 63% eriarstidest, et e-konsultatsioonid aitavad kaasa meditsiinilisel näidustusel põhinevale prioriseerimisele. See tähendab, et eriarst saab hinnata haiguse tõsidust ja kutsuda patsiendi vastuvõtule vastavalt vajadusele – kas 7 päeva, 42 päeva jooksul või pikema aja pärast.
Enam kui pooled perearstidest ja eriarstidest tõid esile, et e-konsultatsiooni kui patsiendisõbraliku lahenduse.
Teenuse kasutamise barjääridena tõid perearstid aga esile liigset ajakulu ja digipädevuse puudumist. Ligikaudu 30% perearstidest vajaksid täiendavaid teadmisi või tuge, et e-konsultatsioone efektiivsemalt koostada. Samuti märgiti puudusi töökorralduses ja IT-lahendustes, näiteks vastuste saabumise info puudumist ning piiratud suhtlusvõimalusi eriarstiga.
Ka eriarstide hinnangul on e-konsultatsiooni teenuse peamiseks puuduseks see, et vastuse saabumise kohta ei tule infot, puudub täiendava info küsimise või vastamise võimalus ning suunamise prioriteetsuse tunnus. Ligi 66% eriarstidest leiab, et suunamisele vastamiseks ja otsuse tegemiseks ei ole esitatud piisavalt andmeid. Veerand vastajatest kurtis, et e-konsultatsiooni koostamine võtab liiga palju aega.
E-konsultatsiooni tulevik
Tervisekassa on seadnud eesmärgiks arendada süsteemi nii, et e-konsultatsiooni kasutamine muutuks ühtlasemaks ja tõhusamaks. Perearste on üle Eesti vaja nö nügida tavalise saatekirja asemel tegema e-konsultatsioone, samuti on vaja tagada piisava arv konsultatsioonidele vastajaid. Oluline on nii perearstide digioskuste arendamine kui ka infosüsteemide kasutusmugavuse ja funktsionaalsuse parandamine – need aspektid on Tervisekassa jaoks arenduste kavandamisel kesksel kohal.
Samuti vaadatakse üle saatekirja suunamise tingimused ja kaalutakse uute juhiste kehtestamist. Muudatusi tuleb teha ka rahastusmudelis: rahastus peaks hakkama käima läbi vastaja mitte läbi suunaja nagu täna.
Vähemolulisem ei ole erialaspetsialistide panus, et e-konsultatsioonid oleksid koostatud kvaliteetselt ning kogu vajalik info oleks olemas nii suunaja kui ka vastuse koostaja poolt. Põhjalik sisend ja tulemuste korrektne kajastamine tagab patsiendile õigeaegse abi saamise ning on teatud juhtudel elulise tähtsusega.
Oleme erialaseltside ja tervishoiuasutustega pidamas läbirääkimisi, et tulevikus toimuks suunamine teatud erialadel ainult e-konsultatsiooni kaudu. Samuti on plaanis muuta e-konsultatsioonidele vastamine kohustuslikuks piirkondlikes haiglates ja keskhaiglates, et laiendada teenuse kasutust etapiviisiliselt.
Üheks kitsaskohaks on haiglate valmisolek – kõik raviasutused ei suuda kiiresti ja massiliselt e-konsultatsioonidest tulenevaid vajadusi katta. Seetõttu toimub süsteemi juurutamine järk-järgult. Siinkohal peavad kõik osapooled ühiselt pingutama, et kitsaskohad ületada ja patsiendid jõuaksid õigeaegselt ravile. Raviasutused peavad tegema ettevalmistusi ja olema valmis etapiviisiliselt e-konsultatsioonidele üleminekuks, et tõsta teenus järgmisele tasemele.
E-konsultatsiooni teenusega on seotud suured ootused ning Tervisekassa teeb tööd selle nimel, et kõikide osapoolte koostöös liikuda edasi nii sisuliste kui ka tehniliste parendustega.
