Riias toimunud Balti peaministrite kohtumisel arutasid Eesti peaminister Kristen Michal, Läti peaminister Evika Siliņa ja Leedu peaminister Gintautas Paluckas kolme keskset teemat: taristuprojektide edendamist, piirkondlikku julgeolekut – sealhulgas ootusi eelseisvale NATO tippkohtumisele – ning Ukraina toetamist.
Loe ka: KUUM: Peaminister – Eesti on valmis ehitama Rail Balticut ka Lätis, loomulikult Eesti rahadega!
Balti Ministrite Nõukogu raames toimunud kohtumise järel rõhutas Kristen Michal, et Rail Balticu põhitrassi valmimine aastaks 2030 on kogu piirkonna majanduskasvu ja sõjalise mobiilsuse seisukohalt määrava tähtsusega. „Eesti on projekti edenemisel astunud otsustavaid samme – 16. mail sõlmiti kaks olulist lepingut, mille eesmärk on Eesti lõigu valmimine viie aasta jooksul. Hetkel on 74 kilomeetrit trassi kas juba aktiivses ehituses või lepingutega kaetud. 2026. aasta lõpuks peaks kogu Eesti põhitrassi lõik olema ehituses,“ sõnas Michal.
Ta lisas, et Eesti on projekti rahastamiseks kasutanud mitmeid erinevaid võimalusi ning kutsus ka teisi Balti riike üles leidma ühiseid lahendusi. „Peame jätkama tihedat koostööd, näitama reaalseid edusamme ning tagama Rail Balticule maksimaalse Euroopa Liidu rahastuse ka järgmises pikaajalises eelarves,“ ütles ta.
Kohtumisel rõhutati, et piirkondliku julgeoleku tagamine on jagatud vastutus ja ühiselt oluline prioriteet. Eesti investeerib järgmise nelja aasta jooksul kaitsevõimesse 5,4% SKP-st ning toetab NATO eelseisval Haagi tippkohtumisel liitlaste kaitsekulude märkimisväärset kasvu. „Me teame, milleks Venemaa on võimeline, kuid me ei lase end hirmutada,“ sõnas Michal.
Eraldi tõi ta esile vajaduse tugevdada Läänemere julgeolekut, kus varilaevastik ohustab nii kriitilist taristut kui ka keskkonda. Tema sõnul on oluline parandada infovahetust ja astuda samme, mis vähendavad Venemaa tulusid energiakandjate müügist – just nende vahenditega rahastatakse sõjategevust Ukrainas.
Ukraina toetamise teemal rõhutas Michal, et teekond õiglasema ja kestva rahuni saab alguse vaid viivitamatu, täieliku ja tingimusteta relvarahuga. „Läbirääkimisi ei saa pidada olukorras, kus rünnakud jätkuvad,“ ütles ta. Eesti toetab Euroopa Liidu 18. sanktsioonipaketi kiiret vastuvõtmist ning peab vajalikuks leida viise, kuidas külmutatud Venemaa varasid kasutada Ukraina ülesehituseks. „Venemaa peab hüvitama hävingu, mille ta Ukrainas on põhjustanud.“
„Me ei väsi kordamast: me ei tunnusta Venemaa nõudeid okupeeritud aladele. Me ei luba piirata Ukraina relvajõudude tegevusvabadust ega sõjalist abi. Ukraina peab saama ise valida, milliste organisatsioonidega ta liitub. Samuti teevad EL ja NATO oma laienemisotsused iseseisvalt, mitte Venemaa ettekirjutuste järgi,“ lisas Michal.
