Seoses Balti jaama peatuse sulgemisega maakonnaliinidele peatab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium tegevused, millega plaaniti toetada Tallinna linnaliinide pikendamist lähivaldadesse ning uute elektribusside ja akutrollide soetamist.
Otsuse tingis Tallinna Transpordiameti käskkiri, mis keelab alates 1. augustist maakonnabussidel Balti jaama liikuvuskeskuse kasutamise.Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terrase sõnul õõnestab Tallinna otsus riikliku ühistranspordireformi keskset eesmärki – luua ühtne ja ladusalt toimiv transpordivõrk. „Reformi siht on kasvatada reisijate arvu, kombineerides mugavalt bussi-, rongi- ja linnatransporti. Selle vältimatu eeldus on toimiv liikuvuskeskus, milleks Tallinnas on praegu Balti jaam,“ sõnas Terras.
Ta lausus, et linna samm töötab sellele eesmärgile otse vastu, killustades transpordivõrku ning muutes eri veoliikide ühildamise reisija jaoks keerulisemaks, ajakulukamaks ja kallimaks. „Balti jaam on praegu Tallinnas ainus sõlmpunkt, kus rongid, maakonnabussid ja linnatransport moodustavad hästi integreeritud terviku. Teistes kohtades on peatused laiali pillutatud, mis on reisijale ebamugav ja segadust tekitav,“ ütles minister.
Otsus ähvardab tekitada tõsisemaid ummikuid Viru ja Vabaduse väljaku piirkonnas, kuhu nüüd tekivad maakonnaliinidele kunstlikud lõpp-peatused, ehkki seal puudub selleks vajalik ruum. Probleemi süvendab asjaolu, et Tallinnas pole endiselt läbivaid bussiradu, mis tagaksid ühistranspordile sujuva liikumise ja graafikus püsimise. „Hiljutisel kohtumisel kinnitas Tallinna abilinnapea Järvan, et linnal pole kavas ühistranspordile eraldi radasid lisada ega fooriprioriteeti anda. Seega puudub realistlik lootus, et maakonnabusside sõidugraafikus püsimine Tallinnas paraneks,“ lausus Terras.
Minister lükkas ümber ka väite, nagu aitaks muudatus säästa maakonnaliinide kulusid. „Bussid ei saa oodata väljumist keset Viru ringi, vaid peavad tegema tühisõidu lähimasse seisuplatsi. Kuni oktoobrini sõidetakse reisijateta endiselt Balti jaama. Pärast seda, kui linn platsi lepingu üles ütleb, tuleb bussidel liikuda veelgi kaugemale parklasse. Seega linna otsus tegelikult kasvatab maakonnaliikluse kulusid pikemate tühisõitude arvelt,“ ütles ta.
Kokkuvõttes nimetas minister Terras Tallinna tegevust bussireisijate tagakiusamiseks, mis on arusaamatu ning vastuolus nii riigi kui ka linna enda strateegiliste eesmärkidega. „Sellises olukorras ei ole ministeeriumil kindlust, et võimalikud toetusmeetmed leiaks sihipärast kasutamist reisijate hüvanguks,“ sõnas ta.
2024. aastal oli Eesti maakonnaliinide veomaht 48,9 miljonit kilomeetrit ja riiklik toetus 71,3 miljonit eurot, millele lisandus 7,3 miljonit eurot piletitulu. Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse osa sellest oli 19,3 miljonit kilomeetrit, 27,5 miljonit eurot toetust ja 4,1 miljonit eurot piletitulu. Tallinna linnaliinide veomaht oli samal ajal 36,5 miljonit kilomeetrit ja linna toetus 117 miljonit eurot.
🔮 Kui see sõnum Sind puudutas, jaga seda ka oma sõpradega!
Aidates teistel leida valgust, tood valgust ka enda ellu. Vajuta "Jaga" ja lase headusel levida.
