11 lauset, mis reedavad, et inimesel pole tegelikult aimugi, millest ta räägib
Mõni inimene suudab rääkida veenvalt igal teemal – vähemalt esmapilgul. Enesekindel kehakeel, kindel hääletämber ja justkui targad laused võivad tekitada mulje, et tegemist on asjatundjaga. Kuid kui natuke sügavamalt kuulata, hakkab kõlama tühi kõmin. Teadmatus ei tule alati rumalusest, vaid mõnikord lihtsalt harjumusest rääkida enne, kui mõeldakse.
Mõned laused on ajas kujunenud klassikaks – neid kasutatakse tihti siis, kui tegelikult ei saada teemast aru, aga ei taheta ka tunnistada teadmatust. Need võivad olla umbmäärased, liiga üldised või isegi veidi patroneerivad, andes edasi rohkem uhkust kui sisu. Alljärgnevad 11 fraasi on täpselt sellised – kui keegi neid ütleb, siis võid peaaegu kindel olla, et ta kas varjab teadmatust, improviseerib või kordab kellegi teise mõtteid, ise süvenemata.
1. „See on ju elementaarne.“
Kui keegi ütleb „see on ju elementaarne“, siis püüab ta jätta muljet, et teema on iseenesestmõistetav. Kuid sageli kasutatakse seda fraasi just siis, kui endalgi puudub sügavam arusaam. „Elementaarne“ on mugav silt, millega saab vältida selgitamist. Kui see tõesti oleks elementaarne, poleks vaja sellele rõhuda – eriti mitte üleolevalt.
2. „Kõik ju teavad seda.“
See fraas apelleerib enamusarvamusele, mitte teadmistele. Kui väide toetub sellele, et „kõik teavad“, siis on see sageli tõest kaugemal, kui võiks arvata. Tegemist on ühe üldiseima viisiga vältida faktide või selgituste jagamist. Lisaks on see manipuleeriv – see paneb kuulaja tundma, et kui ta ei tea, on ta „rumal“ või „mahajäänud“.
3. „Ma ei ole ekspert, aga…“
See on fraas, mis peaks justkui väljendama tagasihoidlikkust, kuid tegelikkuses avab ukse pikale arvamusavaldusele teemal, millest rääkijal võib olla vähe teadmisi. Tegu on justkui sotsiaalse „puutumatuse kilbiga“ – öeldes seda lauset, antakse märku, et ei vastutata järgneva sisu eest. Samal ajal ei takista see inimest esitamast tugevaid, veenvaid seisukohti.
4. „See on keeruline teema, aga ma selgitan lihtsalt.“
Esmapilgul tundub see kasulik ja sõbralik. Kuid sageli järgneb sellele pinnapealne või isegi eksitav „lihtsustus“, mis ei anna tegelikku arusaama, vaid hoopis moonutab seda. Tõeline teadmiste jagamine ei nõua keerulise lihtsustamist sellisel moel, et sisu kaob – see nõuab oskust hoida selgust ja täpsust korraga.
5. „Ma lugesin kusagilt, et…“
See fraas kõlab justkui viide usaldusväärsele allikale, kuid jääb alati ebamääraseks. „Kusagilt“ võib tähendada sotsiaalmeedia postitust, anonüümset kommentaari või suvalist artiklit, mille pealkiri jäi silma. Kui inimene ei suuda tuua konkreetset allikat või autorit, viitab see sageli sellele, et väidet pole ise kontrollitud ega mõtestatud.
6. „Statistika ütleb…“
Statistika on võimas tööriist, kuid seda kasutatakse ka kergekäeliselt autoriteedi loomiseks. Kui keegi viitab statistikatele ilma numbrite, konteksti või allikata, siis võib üsna kindel olla, et need „statistikad“ on kas meelevaldsed, meelde jäänud kuulujutud või lausa väljamõeldised. Päris statistikast rääkimine eeldab täpsust – mitte lihtsalt sõna „statistika“ mainimist.
7. „See on minu arvamus ja mul on õigus sellele.“
Kuigi igaühel on õigus oma arvamusele, ei tähenda see, et kõik arvamused oleksid võrdselt informeeritud. Seda fraasi kasutatakse tihti kui kaitsekilpi kriitika vastu – isegi juhul, kui väljendatud seisukoht põhineb valel, eksitusel või eelarvamusel. Arvamus ei saa asendada fakte, aga kui keegi niimoodi vastab, on see märk sellest, et sügavama sisendi asemel pakutakse lihtsalt isiklikku emotsiooni.
8. „Tegelikult on see palju lihtsam, kui inimesed arvavad.“
See fraas võib näidata, et inimene pole teemasse piisavalt süvenenud. Väga sageli on keerulised probleemid just keerulised põhjusega. Kui keegi tahab neid liigselt lihtsustada, võib see olla märk sellest, et ta ei mõista teema nüansse või ei soovi nendega tegeleda.
9. „See on ju loogiline.“
„Loogiline“ on üks ohtlikumaid sõnu, kui seda kasutatakse vales kohas. Loogika on struktuur, millele peab järgnema põhjendus. Kui aga inimene ütleb lihtsalt „see on ju loogiline“ ilma loogilist seost lahti seletamata, kasutab ta seda lihtsalt autoriteedina. Tegelikult tähendab see sageli: „Ma arvan nii, ja ma tahan, et sina ka arvaksid.“
10. „Ma tean, sest mul on elukogemus.“
Elukogemus on väärtuslik, kuid see ei pruugi anda alati objektiivset või täielikku arusaama. Kui keegi kasutab isiklikku kogemust universaalse tõe tõestusena, on see probleemne. „Elukogemusega“ võib küll toetada oma arvamust, kuid kui selle taha peidetakse teadmatus või keeldutakse kuulamast teisi, muutub see vahendiks, millega välistada arutelu.
11. „Sa lihtsalt ei mõista seda, sest…“
See on fraas, mida kasutatakse teise inimese diskrediteerimiseks. Selle asemel, et tuua välja selge argument või selgitus, pannakse süü kuulajale. Selle taga on tihti oma seisukoha kaitsmine – mitte selgitamisega, vaid autoritaarselt. Kui keegi ütleb, et „sa lihtsalt ei saa aru“, aga ei aita mõista, siis pole asi kuulajas – asi on selles, et rääkijal pole endalgi selgust.
Kokkuvõte: teadmatus ei ole häbiasi – teesklus on
Me ei saa kõik olla igal teemal eksperdid. See on täiesti normaalne. Targad inimesed julgevad öelda: „Ma ei tea.“ Nad küsivad, uurivad, mõtlevad kaasa. Aga need, kes kardavad tunduda ebapädevad, varjavad teadmatust keerutades, üldistades või autoriteeti teeseldes.
Mõistlik kuulaja oskab neid mustreid märgata. Tõeline tarkus ei peitu mitte suurtes sõnades, vaid oskuses kuulata, kahelda ja vajadusel vaikida. Ning mis kõige olulisem – teadmatuse tunnistamine ei vähenda kellegi väärtust. Vastupidi. See avab ukse kasvule.
Nii et järgmine kord, kui keegi kasutab mõnda neist 11 fraasist, tasub olla tähelepanelik. Mitte pahatahtlikult, vaid teadlikult. Sest mõnikord kõlab enesekindlus valjemalt kui tõde. Ja vahel ütleb vaikus rohkem kui tuhandeid sõnu täis jutt. 👉Minu tegemisi saad toetada ja see oleks mega armas kui saad seda teha SIIN
